Autor: Joanna Kurvits Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka
Riigiteaduste tudengite
Riigiteaduste Selts
Riigiteaduste Selts on värskelt asutatud riigiteaduste tudengeid ühendav organisatsioon, mis loodi selleks ettenähtud Asutava Kogu poolt 11. veebruaril. Selts tegutseb selle nimel, et iga riigiteaduste üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast, võtaks selle tegevustest aktiivselt osa ja aitaks kaasa eriala heale kuvandile. Seltsi liikmeks võib olla iga Tartu Ülikooli Skytte instituudi pakutaval erialal (nii pea- kui ka kõrvalerialal, olenemata õppeastmest) õppiv üliõpilane.
Poliitikalabor
Õppetöö käigus sünnib riigiteaduste erialal mitmeid mõtteid ja kogemusi, mis on väärt jagamist. Seni on puudunud vaid keskkond, kuhu taolisi saavutusi koondada. Veebileht on loodud 2017. aastal eesmärgiga jagada Tartu Ülikooli riigiteaduste tudengite töid, mõtteid, kogemusi ja saavutusi nii kaastudengite kui avalikkusega.
Kõik riigiteaduste tudengid ning õppejõud on oodatud märku andma inimestest ja töödest, mida tuleks kogu instituudiga jagada. Võid anda teada nii endast kui ka tuttavast. Ootame aineks kirjutatud töid, uurimusi, arvamusartikleid, persoonilugusid, uudiseid ning praktika- ja välisõpingu kogemusi.
Autor: Romet Tasa Käesolevas raamatuarvustuses vaatlen „Leftism: From De Sade And Marx To Hitler And Marcuse“ esimest osa, mille pealkiri on „The Leftist Mind“. Seetõttu mõtlen sõna „raamat“ all raamatu
Autor: Anna Linda Tomp Slavoj Žižeki “Trouble in Paradise” (2014) ehmatab autorile võõrast lugejat nii stiili kui ka mõtete radikaalsuse poolest. Ka korduval lugemisel harjumatuna mõjuv kirjutamismaneer kätkeb endas kirevat
Autor: Jakob Päll Valisin enda raamatuarvustuse jaoks Austria kirjaniku, ajaloolase, poliitikafilosoofi ning konservatiivse liberaali Erik Kuehnelt-Leddihni teose “Demokraatia analüüs” (1995). Ühest küljest filosofeerib ta selles demokraatia üle ning teisest annab
Autor: Meinhard Pulk Artikkel on esmakordselt avaldatud portaalis Soccernet.ee. Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja
Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Vahetussemestril käisin Peterburi Riiklikus Ülikoolis. Valisin selle ülikooli, kuna soovisin arendada oma vene keele oskust ning ennast proovile
Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool
Autorid: Andres Reimann, Kristel Jakobson & Karl Juhan Saks Andres Reimann õpib Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteadusi teisel kursusel. Alates 2017. aastast on ta tegev Poliitikalabori kaastöölisena. Email:
Autor: Meinhard Pulk Riigiteaduste Seltsi eestvedamisel toimus 1. mail Genialistide klubis viie parlamendierakonna noorteühenduse esindaja vahel Tudengifoorum, milles keskse teemana debateeriti Eesti kõrgharidussüsteemi üle, ent puudutati teisigi Eesti poliitikas ja
Autor: Aleksei Jašin Aasta tagasi jälgisin lootusrikkalt, kuidas noored, uue ja vabameelsema Venemaa esindajad, kogunesid Aleksei Navalnõi eestvedamisel võimuvastastele protestidele. Selle taustal julgesin arvata, et muutuste tuuled hakkavad puhuma Venemaal
Anna Linda Tompi õpingud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal algasid 2015. aastal ja praegu õpib ta bakalaureusetasemel laiendatud peaerialal. Anna Linda töötas 2017. aastal Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis.
Autor: Vello Pettai Vello Pettai on võrdleva poliitika professor aastast 2005. Ta omandas doktorikraadi politoloogia erialal Columbia Ülikoolis (USA, 2004) ning bakalaureuseõppe läbis Middlebury College’is (USA), kus tema erialadeks olid
Autor: Andres Reimann Sissejuhatus Suurbritannias viimastel aastatel eriti tormiliselt lainetav euroskeptitsism on saanud leheruumi üle Euroopa. Sestap on lahti võetud ning taas kokku pandud nii nähtust suunavad muutujad, nende ambitsioonid
Autor: Meinhard Pulk (Originaalis avaldatud soccernet.ee väljaandes) Suvine Venemaal toimuv MM on üha enam kirgi kütmas. Kui traditsiooniliselt on tegu spordimaailma aasta tippsündmusega, siis tänavu – nagu Venemaa poolt korraldavatel
Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi
Autor: Eliisa Ellen Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste
Autor: Gert Siniloo Gert Siniloo on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant. Oma magistritöös uurib ta, kuidas parempopulistid Euroopa Parlamendis välispoliitikat kujundavad. Bakalaureusekraadi riigiteadustes sai Gert samuti Tartu
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Kogu praktikale saamise protsess oli tegelikult väga lihtne. Kui olin otsustanud, millisesse avalikku asutusse ma soovin minna, siis tuli mul vaid vastavate
Autor: Karl Lembit Laane 15. märtsi õhtul leidis aset Riigiteaduste Seltsi aruteluõhtu teemal “Elu pärast riigiteadusi”, kus riigiteaduste bakalaureuseõppe vilistlased Eero Janson, Laura Kivilo, Ingi Mihkelsoo ja Vootele Päi meenutasid
Kaarel Kullamaa veetis oma praktika Tartu Linnavalitsuses tehes rohkem kui tavaline ametnik. Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikale kandideerisin bakalaureuseõppe teisel aastal ning kuna suvel oli palju
Autor: Rein Taagepera Rein Taagepera on Tartu Ülikooli ja University of California Irvine’i linnaku emeriitprofessor. Tal on doktorikraad füüsikas, ta on saanud Johan Skytte auhinna (2008), ülemaailmselt kõrgeima politoloogias, ja
Autor: Kristel Jakobson Alates Prantsuse revolutsioonist on Euroopas domineerinud rahvusriigid, kuid tänu mitmes valdkonnas omavahel lõimunud Euroopa Liidu riikidele on tekkinud küsimus ühe suure Euroopa riigi võimalikkusest. See aga nõuaks
Author: Vahur Hollo Russian presidential elections took place just a little less than a week ago. In honour of that, Poliitikalabor conducted an interview with a local Russian student studying in University
Autorid: Karl Lembit Laane & Kristel Jakobson 1. märtsil leidis aset Riigiteaduste Seltsi esimene avalik üritus „Nõukogude minevik: kas eirata või emmata“. Peaesinejateks olid I kursuse riigiteaduste tudeng Elar Niglas,
Autor: Kristin Saar Kristin Saar õpib Tartu Ülikoolis riigiteaduste kolmandal kursusel. Ta on olnud vahetusüliõpilane Euroopa õpingute programmis Maastrichti Ülikoolis. Alates 2015. aastast kuulub ta Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi,
Autor: Linda Liis Tanni Keskkoolis koolikaaslase poolt Türgis vahetusõpilasena kirjutatud blogi lugedes ja tema probleemidest teada saades ei suutnud ma mitte mõelda, kes see üldse Türki läheb – mida muud
Autor: Karl Lembit Laane Näib, et alkoholipoliitika on kinnistunud meie argipäevateadvusesse: ajakirjandus kajastab seda pea iga päev, selle ümber käivad alatasa tulised debatid ning näib, et aina enam inimesi on
The Italian General Election of 2018 was held on March 4th, leading to a new distribution of seats within the Italian Parliament. We met with Stefano Braghiroli, a political scientist
Autor: Aleksei Jašin 2018. aasta alguse poliitiline elu Venemaal on läbi ja lõhki seotud 18. märtsil toimuvate presidendi- ehk Vladimir Putini valimistega[1]. Siinne artikkel pakub aga ülevaadet tähtsaimatest sündmustest, mis
Alar Kilp on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi usuteaduses (2000) ning magistri- ja doktorikraadi politoloogias (vastavalt 2002. ja 2012. aastal). Alates 2004. aastast töötab ta võrdleva poliitika lektorina ning alates 2014.
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Oli tegelikult väga lihtne praktikakohale kandideerida. Minult sooviti vaid CV-d ja lühikest motivatsioonikirja. Kas praktika oli tasustatud? Praktika oli tasustamata, aga see
Karl Lembit Laane 2. aasta riigiteaduste tudeng Viimase aasta jooksul on meie valitsusele ette heidetud, et ta on majanduspoliitiliselt astunud kahte suurde ämbrisse: pannud aluse seniolematule piirikaubanduslainele Lätiga ning hävitanud
2017. aasta juulikuu veetis Kristel Jakobson Tartu Ülikoolis olles praktikal Elukestva õppe keskuses. Tänu sellele õppis ta lähemalt tundma ülikooli ning mõistma, kuidas sealne töö korraldatud on. Kuidas Sa praktikakohale
Peale teist aastat riigiteaduste tudengina otsustas Elis Rahulaan 2017.aasta suvel minna praktikale Haridus- ja Teadusministeeriumi. Praktika sooritas Elis välishindamisosakonnas. Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikale kandideerisin mai
Autorid: Kristel Jakobson ja Joanna Kurvits Jõulud on kohe-kohe kätte jõudmas ja seega võiks ühekoos teha Skytte instituudile kingituse – lubame üksteist rohkem tundma õppida. Me kurdame pidevalt, kuidas meie
Andreas Aljas oli praktikal Siseministeeriumis 2017. aasta suvel peale teist aastat ülikoolis. Tegemist oli väga huvitava kogemusega, mis andis praktilise väljundi õpingutele ja avardas tohutult silmaringi. Kuidas Sa praktikakohale said,
Andres Reimann veetis oma suve olles praktikal Eesti Pangas. Mida praktikakoha saamiseks tegema pidid? Praktika tarvis esitasin ülikoolis õppimise tõendi, väljavõtte hinnetelehest, motivatsioonikirja, varem ülikoolis ja gümnaasiumis koostatud teemakohased
Gertrud Luhaoja vahendab oma muljeid välislähetusest Haagi Rakendusteaduste Ülikoolis. Kus ülikoolis käisid? Minu välisülikool oli The Hague University of Applied Sciences. Miks valisid selle kooli/riigi? Esmalt mõtlesin minna Itaaliasse ja õppisin ettenägelikult
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale saamine oli üpris lihtne. Kirjutasin Saku valda meili varakevadel, kus tutvustasin end ja avaldasin soovi praktikale tulla. Kuigi tavaliselt on Saku
Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Veetsin oma semestri Lõuna-Koreas Soongsili ülikoolis, kuna olen juba mitu aastat huvitunud korea kultuurist ning keelest. Tegemist on
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Juba mõnda aega on Sirbi veergudel käinud arutelu meie poliitilise süsteemi üle: tajutakse aina süvenevat kriisi meie demokraatia ülesehituses ja toimimises, mis nõuab
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Teave, et käimas on valimised ja et seekord saavad hääletada ka 16- ja 17-aastased, ei ole vast enam kellelegi uudiseks. Küll aga on
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Hiliskevadel tekkis mõte, et võiks siiski suve kuidagi praktiliselt mööda saata ning otsisingi internetist võimalusi praktika tegemiseks. Niisiis saatsin oma CV ja
Aleksei Jašin Riigiteaduste 2. aasta tudeng Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Venemaal mitmed olulised septembris alanud sise- ja välispoliitilised protsessid. Tasub heita pilku tagasi ning teha ülevaade arenevatest ning lõppenud sündmustest. Sügis
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Olin praktikal viis nädalat 2015. aasta suvel Eesti Välisministeeriumis. Praktikale saamine oli suhteliselt lihtne: kindlaks tähtajaks tuli esitada avaldus ning motivatsioonikiri, kus
Kus ülikoolis käisid? Maastrichti Ülikoolis Hollandis. Miks valisid selle kooli/riigi? Mul oli pikemat aega olnud soov minna Taani, kuid instituudil puudus sobiv partnerleping. Holland tundus lähim variant. Seega lähtusin valikul
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Meie kursuse seas levis kuulujutt, et Eesti Päevaleht otsib arvamustoimetusse riigiteadlasest praktikanti. Kuna meediaväljaandes töötamine on just minu suund, otsustasin kandideerida. Selleks
Kus ülikoolis käisid? aasta esimese poole olin UK-s Glasgow’ Ülikoolis, aasta teise poole veetsin USA-s Vermonti Ülikoolis. Miks valisid selle kooli/riigi? Glasgow’ Ülikooli valisin eeskätt seetõttu, et see oli pakutavatest
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale sain tänu Alar Kilbile, kelle kaudu linnavalitsus otsis avalike suhete osakonda praktikanti. Käisin temaga sellest rääkimas; vestlesime, milline praktika võib välja
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale kandideerimine oli tavapärane – Välisministeeriumi kodulehel kuulutati välja avalik konkurss 6 kuud enne praktika algust. Saatma pidin oma CV ning motivatsioonikirja.