';

Riigiteaduste Selts | Poliitikalabor

Riigiteaduste tudengite

Õppetöö käigus sünnib riigiteaduste erialal mitmeid mõtteid ja kogemusi, mis on väärt jagamist. Seni on puudunud vaid keskkond, kuhu taolisi saavutusi koondada.

Viimased uudised
Anna Linda Tomp: Algaja poliitikateoreetik Spinoza kodulinnas

Autor: Anna Linda Tomp   Tartu Ülikooli riigiteaduste õppekaval tärganud huvi poliitikateooria vastu sundis kodumaal sobiva õppekava puudumisel haridusmigrandiks läände. Maandusin Amsterdamis 30. augustil, et juba mõned päevad hiljem alustada

Oto Tuul: Teel inimläheduseni ehk Roger Scrutoni “Kuidas olla konservatiiv”

Autor: Oto Tuul   Roger Scruton avaldas teose “Kuidas olla konservatiiv”, mis nüüdseks on tõlgitud ka eesti keelde, 2014. aastal. Usutavasti ei ole raamatu ajendiks mingi konkreetne sündmus, vaid pigem

Henrik-Mikael Toiviainen: Miks võtsid arengumaad kasutusele kommunismi?

Autor: Henrik-Mikael Toiviainen   1970. aastatel olid peaaegu pooled maailma riigid kehtestanud kommunistliku või sotsialistliku korra. Muuhulgas jõudsid mainitud ideed ka Aafrikasse. Peale koloniaalimpeeriumite lagunemist ja mitmete riikide iseseisvumist võtsid need

Laura Vilbiks: Praktika Eesti Suursaatkonnas Prahas

2019. aasta suvel olin kuu aega praktikal Eesti Suursaatkonnas Prahas. Kui eelmisel aastal suveks praktikakohta otsisin, sain peretuttava käest teada, et mul oleks võimalik minna praktikale Praha saatkonda. Ma ei

Roman Kasak: Milleks ja kui palju on tarvis riiki? Robert Nozicki „Anarhia, riik ja utoopia“ arvustus

 Autor: Roman Kasak   Harvardi Ülikooli filosoofiaprofessori Robert Nozicki “Anarhia, riik ja utoopia” oli pärast ilmumist küllaltki populaarne ning kõrgelt hinnatud, mida tõendab ka Ameerika Ühendriikide Riikliku Raamatuauhinna tiitel. Raamat

Siim Pulst: Kuivõrd on kurdide „demokraatlik konföderalism“ anarhistlik ideoloogia?

Autor: Siim Pulst   Rojava on de facto autonoomne piirkond Põhja-Süürias kurdide alal, kus toimib juba alates 2011. aastast „demokraatlik konföderalism“. Tegemist on detsentraliseeritud ühiskonnavormiga, mis põhineb radikaalsel otsedemokraatial, võrdõiguslikkusel

Aarón Guerra: Is the European Union a Solution for Ukrainian Instability

Author: Aarón Guerra   After the fall of the Soviet Union in 1991, all post-soviet countries have experienced different processes of political transition. Some of them have been way more

Pearu Pirsko: Paremäärmuslike parteide mõjuvõimu suurenemise põhjused Ungari näitel

Autor: Pearu Pirsko   2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel leidis varasemast enam kajastust fakt paremäärmuslike parteide suurenevast mõjuvõimust Euroopas. Siinkohal leian, et õigem on järeldusi teha induktiivselt, see tähendab

Hannes Hugo Urbla: Kolm nädalat praktikat Riigikogus

Läbisin 2018. aasta lõpus praktika Riigikogu II aseesimehe Kalle Laaneti büroos. Praktikast kuulsin läbi Riigikogu ja Laaneti Facebooki lehe. Nimelt tunnetas Laanet, et kodanikud, ja eriti noored, kaugenevad parlamendist. Praktika

Grażyna Bober: The position of the Ukrainian language after regaining independence in 1991: Language policies and a battle for identity

Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a

Karl Lembit Laane: Kuidas reformida otsedemokraatiat? Idee Poliitikalaborile

Autor: Karl Lembit Laane   Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse

Interview with Stefano Braghiroli: Divides, collapses and pan-European issues – the European Union in 2019

Autor: Vahur Hollo   Vahur: It’s been two days since the European Parliament elections. On this rainy Tuesday I am sitting here with Mr. Braghiroli, a lecturer and an expert

Riigiteaduste Selts


Riigiteaduste Selts on värskelt asutatud riigiteaduste tudengeid ühendav organisatsioon, mis loodi selleks ettenähtud Asutava Kogu poolt 11. veebruaril. Selts tegutseb selle nimel, et iga riigiteaduste üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast, võtaks selle tegevustest aktiivselt osa ja aitaks kaasa eriala heale kuvandile. Seltsi liikmeks võib olla iga Tartu Ülikooli Skytte instituudi pakutaval erialal (nii pea- kui ka kõrvalerialal, olenemata õppeastmest) õppiv üliõpilane.

Poliitikalabor


Õppetöö käigus sünnib riigiteaduste erialal mitmeid mõtteid ja kogemusi, mis on väärt jagamist. Seni on puudunud vaid keskkond, kuhu taolisi saavutusi koondada. Veebileht on loodud 2017. aastal eesmärgiga jagada Tartu Ülikooli riigiteaduste tudengite töid, mõtteid, kogemusi ja saavutusi nii kaastudengite kui avalikkusega.

Kõik riigiteaduste tudengid ning õppejõud on oodatud märku andma inimestest ja töödest, mida tuleks kogu instituudiga jagada. Võid anda teada nii endast kui ka tuttavast. Ootame  aineks kirjutatud töid, uurimusi, arvamusartikleid, persoonilugusid, uudiseid ning praktika- ja välisõpingu kogemusi.