Kerime alustuseks aega tagasi ning rändame aastasse 2007. On 26. aprill ning valdavas osas vene keelt kõnelevad isikud mässavad Tõnismäe haljakul pronkssõduri juures monumendi teisaldamise vastu. Reisime ajas kahe aasta
Riigiteaduste tudengite
Autor: Laura Vilbiks “Ainus põhjus poliitilise teooria õpetamiseks on, et inimene on täielikult ja võib-olla irratsionaalselt veendunud, et see on tohutult oluline – ja ta armastab seda” (Shklar 2019, 605).
Enamik inimesi, kes mind natukenegi teavad, saavad päris sügava šoki kui saavad teada, et ma ei olegi eestlane. „Sa oled venelane?!” küsitakse suure ahastusega. Inimesed tunduvad pettunud. Ma ei saa
Autor: Ilja Assafatov Esimese õppeaasta lõpus sündis Tartu ühika duši all seistes idee, kuidas ilma nominaalõppeaja pikendamata välissemestriks kuhugi õppima minna. Retsept oli imelihtne: pidi ainult võtma iga semester piinlikult
Autor: Daniel Tamm Õppetöö digitaalsele tasandile viimine oli instituudi viimase aastalõpukonverentsi üks läbivaid aruteluteemasid, kuid toona ei osanud keegi arvata, kui pakiliseks see tegelikult osutub. Vähem kui kolm kuud hiljem
Autor: Laura Vilbiks Millised globaalsed kohustused meil on? Sellele küsimusele püüavad vastata erinevad globaalse eetika teooriad. Peter Singeri järgi tuleks aidata arengumaade vaeseid samamoodi, nagu aitaksime enda kõrval olevat hädasolijat.
Autor: Kirke Siimso Nagu enamik inimeste jaoks, oli veel paar kuud tagasi Covid-19 midagi, mille kohta olin uudistest kuulnud, mitte aga midagi, mida oleksin endaga seostanud. Nii jõudsingi 30. jaanuaril
Autor: Olle Paas Kuigi koroonaviirus on jõuliselt levinud üle maailma, siis Jaapan on pealtnäha pandeemiast puutumata jäänud. Olles ise juba sügisest peale Osakas Hirakata linnas vahetusüliõpilane, olen saanud jälgida,
Autor: Johanna Rannik Marju Lepajõest rääkiva dokumentaalfilmi režissöör Vallo Toomla ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui humanitaaride häält mitte kuulata ega väärtustada, võime lõpetada ummikus või katastroofis (Spungin 2019).
Autorid: Andrus Punt, Otto Tiidermann, Jakob Päll Aastal 1967 soovisid maailma eri paigust Londonisse kokku tulnud akadeemikud üheskoos defineerida terminit “populism”. Ambitsioonikas eesmärgis peitus aga ületamatu mägi – kultuurilised,
Autor: Daniel Tamm Möödunud nädalal nägi Poliitikalabori veergudel ilmavalgust Carlos Kleimanni üllitis kultusfilmi “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” ainetel, kus eritelu alla tuli selles avalduv võimusuhete raamistik. Oma
Võim võib avalduda mitmel moel ning üks võimu avaldusvormidest on vägivalla monopol. See võimu avaldusvorm on riigile omane, kui mõista selle all monopoli just õigustatud vägivallale. Ilmselgelt eksisteerib riikide sees
Riigiteaduste Selts
Riigiteaduste Selts on värskelt asutatud riigiteaduste tudengeid ühendav organisatsioon, mis loodi selleks ettenähtud Asutava Kogu poolt 11. veebruaril. Selts tegutseb selle nimel, et iga riigiteaduste üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast, võtaks selle tegevustest aktiivselt osa ja aitaks kaasa eriala heale kuvandile. Seltsi liikmeks võib olla iga Tartu Ülikooli Skytte instituudi pakutaval erialal (nii pea- kui ka kõrvalerialal, olenemata õppeastmest) õppiv üliõpilane.
Poliitikalabor
Õppetöö käigus sünnib riigiteaduste erialal mitmeid mõtteid ja kogemusi, mis on väärt jagamist. Seni on puudunud vaid keskkond, kuhu taolisi saavutusi koondada. Veebileht on loodud 2017. aastal eesmärgiga jagada Tartu Ülikooli riigiteaduste tudengite töid, mõtteid, kogemusi ja saavutusi nii kaastudengite kui avalikkusega.
Kõik riigiteaduste tudengid ning õppejõud on oodatud märku andma inimestest ja töödest, mida tuleks kogu instituudiga jagada. Võid anda teada nii endast kui ka tuttavast. Ootame aineks kirjutatud töid, uurimusi, arvamusartikleid, persoonilugusid, uudiseid ning praktika- ja välisõpingu kogemusi.