Autor: Anna Linda Tomp Tartu Ülikooli riigiteaduste õppekaval tärganud huvi poliitikateooria vastu sundis kodumaal sobiva õppekava puudumisel haridusmigrandiks läände. Maandusin Amsterdamis 30. augustil, et juba mõned päevad hiljem alustada
Riigiteaduste tudengite
Autor: Oto Tuul Roger Scruton avaldas teose “Kuidas olla konservatiiv”, mis nüüdseks on tõlgitud ka eesti keelde, 2014. aastal. Usutavasti ei ole raamatu ajendiks mingi konkreetne sündmus, vaid pigem
Autor: Henrik-Mikael Toiviainen 1970. aastatel olid peaaegu pooled maailma riigid kehtestanud kommunistliku või sotsialistliku korra. Muuhulgas jõudsid mainitud ideed ka Aafrikasse. Peale koloniaalimpeeriumite lagunemist ja mitmete riikide iseseisvumist võtsid need
2019. aasta suvel olin kuu aega praktikal Eesti Suursaatkonnas Prahas. Kui eelmisel aastal suveks praktikakohta otsisin, sain peretuttava käest teada, et mul oleks võimalik minna praktikale Praha saatkonda. Ma ei
Autor: Roman Kasak Harvardi Ülikooli filosoofiaprofessori Robert Nozicki “Anarhia, riik ja utoopia” oli pärast ilmumist küllaltki populaarne ning kõrgelt hinnatud, mida tõendab ka Ameerika Ühendriikide Riikliku Raamatuauhinna tiitel. Raamat
Autor: Siim Pulst Rojava on de facto autonoomne piirkond Põhja-Süürias kurdide alal, kus toimib juba alates 2011. aastast „demokraatlik konföderalism“. Tegemist on detsentraliseeritud ühiskonnavormiga, mis põhineb radikaalsel otsedemokraatial, võrdõiguslikkusel
Author: Aarón Guerra After the fall of the Soviet Union in 1991, all post-soviet countries have experienced different processes of political transition. Some of them have been way more
Autor: Pearu Pirsko 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel leidis varasemast enam kajastust fakt paremäärmuslike parteide suurenevast mõjuvõimust Euroopas. Siinkohal leian, et õigem on järeldusi teha induktiivselt, see tähendab
Läbisin 2018. aasta lõpus praktika Riigikogu II aseesimehe Kalle Laaneti büroos. Praktikast kuulsin läbi Riigikogu ja Laaneti Facebooki lehe. Nimelt tunnetas Laanet, et kodanikud, ja eriti noored, kaugenevad parlamendist. Praktika
Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a
Autor: Karl Lembit Laane Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse
Autor: Vahur Hollo Vahur: It’s been two days since the European Parliament elections. On this rainy Tuesday I am sitting here with Mr. Braghiroli, a lecturer and an expert
Riigiteaduste Selts
Riigiteaduste Selts on värskelt asutatud riigiteaduste tudengeid ühendav organisatsioon, mis loodi selleks ettenähtud Asutava Kogu poolt 11. veebruaril. Selts tegutseb selle nimel, et iga riigiteaduste üliõpilane oleks osa ühtsest kogukonnast, võtaks selle tegevustest aktiivselt osa ja aitaks kaasa eriala heale kuvandile. Seltsi liikmeks võib olla iga Tartu Ülikooli Skytte instituudi pakutaval erialal (nii pea- kui ka kõrvalerialal, olenemata õppeastmest) õppiv üliõpilane.
Poliitikalabor
Õppetöö käigus sünnib riigiteaduste erialal mitmeid mõtteid ja kogemusi, mis on väärt jagamist. Seni on puudunud vaid keskkond, kuhu taolisi saavutusi koondada. Veebileht on loodud 2017. aastal eesmärgiga jagada Tartu Ülikooli riigiteaduste tudengite töid, mõtteid, kogemusi ja saavutusi nii kaastudengite kui avalikkusega.
Kõik riigiteaduste tudengid ning õppejõud on oodatud märku andma inimestest ja töödest, mida tuleks kogu instituudiga jagada. Võid anda teada nii endast kui ka tuttavast. Ootame aineks kirjutatud töid, uurimusi, arvamusartikleid, persoonilugusid, uudiseid ning praktika- ja välisõpingu kogemusi.