';

Anna-Riin Meensalu: Rahu, ainult rahu – koroonaviirus Itaalias

Anna-Riin Meensalu: Rahu, ainult rahu – koroonaviirus Itaalias

Olles mõnda aega välismaal elanud, saan aru, kui rahulik ja muretu on elu Eestis. Eelmisel aastal Prantsusmaal elades valmistasid peavalu iganädalased kollavestide protestid. Eelmisel septembril alustasin magistriõpet Padova ülikoolis Põhja-Itaalias ning sügisel muretsesid kõik erakordse uputuse pärast, mis oli tabanud 40 kilomeetri kaugusel asuvat Veneetsiat. Nüüd olen ühtäkki leidnud end elamast koroonaviiruse Euroopa epitsentris.

 

Igapäevane elu keset kriisi

Koroonaviiruse ümber tekkinud meediakära põhjal võiks arvata, et Itaaliat on tabanud apokalüpsis. Murelikud sugulased on küsinud, kas mul on ikka, mida süüa, sest nad olid ilmselt näinud uudistes levivaid pilte Lombardias tühjaks ostetud kaupluseriiulitest. Nende rahustamiseks võisin kinnitada, et supermarketid on varustatud nagu alati. Kuid see on tõsi, et desinfitseerimisvahendit ja maske on keeruline leida. Hiljuti Roomas olles astusin läbi kuuest apteegist, kuid mul ei õnnestunud käte desinfitseerimisvahendit osta, sest toode kaob müügilt sisuliselt silmapilkselt, kui see kuskil jälle välja ilmub.

Ülikool on viimased kaks nädalat olnud suletud. Õpilased on saanud pidevaid meile uute kuupäevadega, mil loengud võiksid alata, kuid nüüd on kindel, et enne 3. aprilli ei toimu ühtegi füüsilist loengut. Et õpilased ei jääks õppimisega liialt maha, üritab ülikool korraldada e-õpet. Sellises vormis õppetöö algas ideeliselt sellel nädalal, kuid e-loengute korraldamist on saatnud itaallastele omane kaos. Eks näis, kas süsteem saadakse enne aprilli toimima.

Seni on Padova elanike igapäevane elu kulgenud edasi võrdlemisi rahulikult. Inimesed käivad tööl, kauplused on lahti ning restoranidel ja baaridel jagub kliente. Linnamelu vaibus mõneks päevaks, kui saabus teade esimesest surmast Veneto regioonis, kuid inimestel sai kodus istumisest üsna ruttu villand. Normaalsusest on olukord siiski kaugel. Koolid, muuseumid, jõusaalid ja klubid on kinni ning avalikud üritused on tühistatud. Restoranid ja baarid töötavad etteennustamatutel aegadel ning neid külastades peaksid kõik hoidma üksteisest meetri jagu kaugust (mis on praktikas võimatu). Kui sõbrad saavad kokku, siis jututeemaks number üks on ikka ja alati koroonaviirus.

Ja nüüd siis see karantiin. Itaalia valitsus kuulutas 8. märtsil välja karantiini, mis esialgu hõlmas vaid riigi põhjaosa. Otsuses seisis, et kuni 3. aprillini on “punastes tsoonides” elavatel inimestel keelatud tsoonist lahkuda v.a mõjuval põhjusel, mis on töö või tervisega seotud. Karantiini eiramine võib kaasa tuua rahatrahvi või kuni 3-kuulise vanglakaristuse.

Uudised valitsuse plaanist kehtestada ulatuslik karantiin Põhja-Itaalias jõudsid inimesteni laupäeva õhtul, kui otsus ei olnud veel ametlikult vastu võetud. Hirmus jääda karantiinialale “lõksu”, pagesid paljud sama päeva õhtul või pühapäeva hommikul lõuna poole, kui veel ühtegi kontrolli väljas ei olnud. Ma sain uudisest kuulda, kui olin sõbraga restoranis, ning endalgi käis peast läbi mõte teha piirkonnast kiiremas korras sääred. Otsustasin lõpuks paigale jääda, kuid nii mõnigi minu tuttav krabas oma asjad ning lahkus linnast või koguni riigist.

Maailma Terviseorganisatsiooni juht on kiitnud Itaaliat karantiini kehtestamise eest, kuid mind närib kahtluseuss selle osas, kui tõhus saab see meede olema viiruse leviku piiramisel. Algus pole olnud paljutõotav, kuna inimeste säärane pagemine lõuna poole on selgelt risti vastupidine sellele, mida karantiini kehtestamisega saavutada üritati.

Nüüd, 9. märtsi õhtul, teatas peaminister Giuseppe Conte, et karantiin laiendatakse kogu Itaaliale. Riigi korrakaitsjatele saab 60 miljoni inimese liikumise kontrollimine olema tõsine väljakutse. Pole veel kindel, kuidas kogu riiki hõlmava karantiini rakendamine hakkab täpselt välja nägema. Praeguse informatsiooni kohaselt peab inimestel olema kaasas kirjalik tõend, kus nad põhjendavad, miks neil on hädasti vaja liikuda provintside vahet.

Selge on see, et karantiini süsteemi toimimine sõltub suuresti elanikest endist. Ebaseaduslikku punasest tsoonist lahkumist esines juba kõige esimese karantiini ajal, mil liikumispiirangu all olid 11 väikelinna Põhja-Itaalias, kus olid avastatud esialgsed haiguspuhangud. Vaatamata politseivalvele oli mitmeid anekdootlike juhtumeid, kus inimesed põgenesid karantiini pandud aladelt, et minna suusatama või mere äärde puhkama. Eks näis, kuidas inimesed võtavad vastu riikliku karantiini.

 

Kus ja kuidas koroonaviirus murrab

Samas ma mõistan, miks Itaalia valitsus on valmis astuma niivõrd drastilisi samme. Esimene koroonaviirusega seotud surm Itaalias leidis aset 21. veebruaril. Esialgse karantiini kehtestamise ajal oli kokku tuvastatud üle 70 haigusjuhtumi. Vaatamata kõikidele rakendatud meetmetele on peaaegu kolme nädala jooksul Itaalia surmajuhtumite arv 827-ni tõusnud ning nakatunute arv on nüüdseks 12 462. Selline statistika paneb põlve värisema. Räägitakse küll, et nii suured arvud on tingitud sellest, et Itaalias viiakse praegu rohkem teste läbi kui mujal. See võib olla tõsi, kuid Itaalia olukord ei ole sellest kuidagi parem, vaid lihtsalt teistes riikides võib situatsioon olla arvatust halvem.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmete järgi on 80% koroonaviirusesse nakatunutel kerged kuni mõõdukad haigussümptomid, mis võivad hõlmata palavikku, raskendatud hingamist, köha, lihasvalu ja väsimust. Sümptomid löövad tavaliselt välja 4-5 päeva jooksul, kuid peiteaja pikkus võib olla kuni kaks nädalat. Rasked haigussümptomid esinevad 13,8% nakatunutest ning 6,1% haigetest langevad kriitilisse seisundisse. Koroonaviiruse riskigrupis on üle 60-aastased ja need, kellel on eelnevad terviseprobleemid nagu diabeet, südamehaigus jne.

Samade andmete järgi on praeguse epideemia põhjustanud COVID-19-sse nakatunute surmamääraks 4%. See on madalam kui koroonaviiruse eelmiste liikide SARS-i ja MERS-i surmamäärad, mis on hinnatud vastavalt 28%-le ja 65%-le. Maailma Terviseorganisatsioon on seadnud COVID-19 surmamäära mõnevõrra madalamale, 3.4% protsendile. Võrdluseks on toodud välja, et gripi surmamäär jääb alla 1%, mis peaks hoogu maha tõmbama neilt, kes on võrrelnud COVID-19 epideemiat tavalise gripipuhanguga. Samuti on oluliseks erinevuseks see, et COVID-19-le pole vaktsiini ega spetsiifilisi ravimeid.

Ilmneb, et erinevalt gripist on COVID-19 levitajateks tavaliselt need, kellel on juba mingid haigussümptomid välja löönud. Olukorra teeb keeruliseks see, et koroonaviiruse kergema vormi puhul on nakatunul raske aru saada, kas tegemist on külmetuse, koroonaviiruse või millegi muuga. On mõistetav, et kerge palaviku ja köha puhul ei pruugi inimese esimeseks reaktsiooniks olla alati arsti juurde minemine, kuigi nii on oht levitada tuvastamata jäänud koroonaviirust teistele inimestele.

Itaalia epideemia kontrolli alla saamise teeb keeruliseks tõik, et praegu levib viirus peamiselt kohalikult kohalikule. Need ajad, mil otsiti taga Hiinas käinuid või nendega vahetult kokkupuutunuid, on möödas. Põhja-Itaalias võib viiruse üles korjata sisuliselt ükskõik kust, seega tuleb väljas olles hoolikalt ohutusnõudeid järgida. Viimaste andmete järgi on Itaalia uute nakkusjuhtumite tuvastamises maailmas esirinnas, edestades isegi Hiinat ja Lõuna-Koread. Paljud uued koroonaviiruse juhtumid Euroopa riikides on sinna levinud just Itaaliast. Ka suurem osa Eesti koroonaviiruse juhtudest on tuvastatud inimestel, kes olid naasnud Põhja-Itaaliast.

 

Löök Itaaliale endale

COVID-19 epideemia põhjustatud kahjud ei piirdu ainult kaotatud inimelude ja koormusega tervishoiusüsteemile. Itaalia majandus on sattunud löögi alla, sealjuures eriti turismisektor, mis tõi 2018. aastal riigile sisse 232 miljardit eurot, moodustades 13,2% SKT-st. Kahjude ulatuse hindamiseks on veel vara, kuid esialgsed näitajad ei ole positiivsed.

Itaalia turismiühenduse Assoturismo Confesercenti hinnangul on tühistatud kuni 90% märtsikuu reisi- ja majutusbroneeringutest Roomas ja 80% Sitsiilias ning broneeringud on tugevas languses kuni juunikuuni. Lombardia regionaalnõukogu asepresidendi sõnul on sealset turismisektorit tabanud 40% suurune langus. Lobigrupi Fipe’i hinnangul on kolmes epideemiast kõige tugevamini mõjutatud regioonides (Lombardia, Veneto ja Emilia-Romagna) asuvad baarid ja restoranid kaotanud 70-90% oma tavapärasest tulust.

COVID-19 epideemiast ei ole mõjutatud ainult riigi turismitööstus, vaid kahjusid kannatavad ka muud sektorid. Itaalia moe- ja tekstiilifirmad kurdavad tühistatud välismaiste tellimuste üle. Tootjatel on varustamisega probleeme, sest Hiinast tulevate osade saamine on tugevalt häiritud. Et leevendada turismi ja kodumaise nõudluse langusest tingitud lööki majandusele, teatas Itaalia valitsus €7,5 miljardilisest rahasüstist riigi majandusse ja tervishoiusüsteemi.

Selge on see, et nüüdseks kogu riigis kehtestatud karantiin häirib tugevalt siinset majandustegevust. See otsus tõmbab muuhulgas kriipsu peale väheste hulljulgete turistide plaanidele, kes olid mõelnud külastada Itaaliat enne aprillikuud. Kahjude täpne ulatus sõltub sellest, kui kiiresti epideemia kontrolli alla saadakse, kuid haiguspuhang jätab riigi 2020. aasta majandusnäitajatele tugeva negatiivse jälje. Euroopa Komisjon on Itaaliat lohutanud sellega, et vähemalt ei võeta koroonaviiruse epideemia kontrolli alla saamiseks tehtud kulutusi arvesse riigi eelarvedefitsiidi arvutamisel.

Kui mitte midagi muud, siis olen Itaalia turismisektori taastumisvõime osas positiivselt meelestatud. Itaalia oli 2018. aastal maailma riikidest külastatavuselt viiendal kohal. Koroonaviiruse epideemia on ajutine fenomen, kuid linnad nagu Rooma, Firenze, Milano ja Veneetsia on turistide silmis alati olnud äärmiselt populaarsed sihtkohad. Ja ma tahan näha, kes julgeks kuhugi kirjutada “turistid, minge koju” pärast praeguse karantiini lõppemist.

 

Allikad

 BBC (2020). “Coronavirus: Northern Italy quarantines 16 million people”, 8. märts, https://www.bbc.com/news/world-middle-east-51787238 (külastatud 09.03.2020)

Sciorilli Borelli, S. (2020). “Italy orders total lockdown over coronavirus”, Politico, 9. märts, https://www.politico.eu/article/italy-orders-total-lockdown-over-coronavirus/?utm_source=RSS_Feed&utm_medium=RSS&utm_campaign=RSS_Syndication (külastatud 09.03.2020)

Corriere dell Umbria (2020). “Coronavirus, fuga dalle zone rosse, scappano al mare o in montagna: uno scoperto e c’è chi si autodenuncia”, 5. märts, https://corrieredellumbria.corr.it/news/coronavirus/1511000/coronavirus-fuga-zone-rosse-veneto-lombardia-sci-montagna-mare-autodenuncia-scoperto-quarantena-contagio-covid19.html (külastatud 09.03.2020)

Reuters (2020). “First Italian Dies of Coronavirus as Outbreak Flares in North”, The New York Times, 21. veebruar, https://www.nytimes.com/reuters/2020/02/21/world/europe/21reuters-china-health-italy.html (külastatud 05.03.2020)

 Sylvers, E. & Jeong, A. (2020). “Italy, South Korea Work to Contain Coronavirus Outbreaks”, The Wall Street Journal, 22. veebruar, https://www.wsj.com/articles/italian-towns-face-quarantine-over-coronavirus-outbreak-11582387906 (külastatud 05.03.2020)

Gillespie, T. (2020). “Coronavirus: Italy sees nearly 200 deaths in 24 hours as outbreak continues”, Sky News, 11. märts, https://news.sky.com/story/coronavirus-ireland-reports-first-death-after-patient-tested-positive-for-infection-11955339 (külastatud 11.03.2020)

European Centre for Disease Prevention and Control (2020). “Outbreak of novel coronavirus disease 2019 (COVID-19): increased transmission globally – fifth update”, 2. märts, https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/RRA-outbreak-novel-coronavirus-disease-2019-increase-transmission-globally-COVID-19.pdf 

Maailma Terviseorganisatsioon (2020). “WHO Director-General’s opening remarks at the media briefing on COVID-19 – 3 March 2020”, 3. märts, https://www.who.int/dg/speeches/detail/who-director-general-s-opening-remarks-at-the-media-briefing-on-covid-19—3-march-2020

Provan, S. (2020). “Italy spreads virus faster than any other country”, Financial Times, 6. märts, https://www.ft.com/content/a62d3886-7ed5-3429-9133-2cac28c6f0f0 (külastatud 06.03.2020)

ERR (2020). “Eestis on koroonaviirus tuvastatud kümnel inimesel”, 6. märts, https://www.err.ee/1060677/eestis-on-koroonaviirus-tuvastatud-kumnel-inimesel (külastatud 06.03.2020)

World Travel and Tourism Council (2019). “Despite economic turbulence, Italy’s Travel & Tourism sector continues to thrive, says new WTTC Benchmarking research”, 29. august, https://www.wttc.org/about/media-centre/press-releases/press-releases/2019/benchmarking-italy/

The Local (2020b). “Coronavirus: Italy’s tourism industry reports ‘worst crisis in recent history’ after outbreak”, 27. veebruar, https://www.thelocal.it/20200227/coronavirus-italian-regions-warn-tourism-is-on-its-knees-after-outbreak (külastatud 06.03.2020)

 Legorano, G. & Sylvers, E. (2020). “Coronavirus Fallout Puts Italy at Risk of Recession”, The Wall Street Journal, 5. märts, https://www.wsj.com/articles/virus-onset-puts-italy-at-risk-of-recession-11583422759 (külastatud 06.03.2020)

Reuters (2020). “EU tells Italy its coronavirus spending will not hurt compliance with budget rules”, 7. märts, https://www.reuters.com/article/us-health-coronavirus-italy-eu/eu-tells-italy-its-coronavirus-spending-will-not-hurt-compliance-with-budget-rules-idUSKBN20U0IZ (külastatud 09.03.2020)

World Tourism Organization (2019). “International Tourism Highlights, 2019 edition”, https://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284421152

 

 

 

 

 

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply