';

Laura Vilbiks: Üks nägemus globaalsest õiglusest

Laura Vilbiks: Üks nägemus globaalsest õiglusest
Autor: Laura Vilbiks

Millised globaalsed kohustused meil on? Sellele küsimusele püüavad vastata erinevad globaalse eetika teooriad. Peter Singeri järgi tuleks aidata arengumaade vaeseid samamoodi, nagu aitaksime enda kõrval olevat hädasolijat. Kuna meil on võimalik annetustega olukorda parandada, on meil kohustus seda teha. Teised lähenemised keskenduvad üksikisiku asemel institutsioonidele ja riikidele. Näiteks näeb Thomas Pogge lääneriikidel kohustust globaalset korda reformida, sest praegune maailmakord tekitab arengumaadele suurt kahju ja takistab neid inimõiguseid taotlemast. Selles essees keskendun aga hoopis suutlikkuspõhisele lähenemisele (capability approach), mille rajas Amartya Sen ja arendas edasi Martha C. Nussbaum. See on loodud vastukaaluks varasemalt levinud süsteemile, mis hindab riikide arengutaset vaid SKT põhjal ja ei võta arvesse teisi inimarenguga seotud näitajaid nagu haridus, tervis ja sooline võrdsus. Suutlikkuspõhine teooria on olnud aluseks Inimarengu indeksi loomisele, mis võtab arvesse oodatavat eluiga, haridust ja elatustaset. Suutlikkuspõhise teooria vaatlemiseks võtan eeskujuks Indias elava Vasanti, kelle lugu kasutab Nussbaum oma teooria plusside näitlikustamiseks. Pärast Vasanti loo analüüsi ja Nussbaumi teooria tutvustamist toon välja ka vastuargumendid, millega on suutlikkuspõhist teooriat kritiseeritud, ning vastan kriitikale.

 

Vasanti juhtum

Raamatus „Creating Capabilities“ kasutab Nussbaum oma ideede edastamiseks narratiivset meetodit, kirjeldades Vasanti lugu järgnevalt. Vasanti on kolmekümnendates naine, kes elab Indias Ahmedabadis, Gujarati osariigis. Ta abikaasa oli joodik, kes mängis maha kogu nende raha ja vägivallatses naisega tihti. Rahapuuduses tegi mees vasektoomia, sest osariigi valitsus pakkus steriliseerimise eest kopsakat rahasummat. Seetõttu ei olnud naisel ka lapsi, kes oleksid talle abiks olnud ja teda koduvägivallast säästnud (lasteta naised kannatavad suurema tõenäosusega koduvägivalla all). Kui abikaasa vägivaldsemaks muutus, jättis Vasanti mehe maha ja läks tagasi oma pere juurde. Tal vedas, sest ta vennad olid nõus teda aitama ja andsid talle laenu, et Vasanti saaks osta korraliku õmblusmasina ja ise käsitööga raha teenida. Paljud tema olukorras olevad naised oleksid lõpetanud tänaval sekstöölisena, sest tavaliselt ei ole pere valmis abiellunud tütart tagasi koju võtma. Siis avastas Vasanti ametiühingu SEWA (Self-Employed Women’s Association), mis edendab madala sissetulekuga iseseisvalt töötavate naissoost töötajate õigusi. Tänu SEWAle sai ta ise pangalaenu taotleda ja oma vendadele tagasi maksta. SEWA kaudu sai ta osaleda ka haridusprogrammides ning õppida kirjutama ja lugema, mis suurendas tema võimalust osaleda kohalikus sotsiaalses ja poliitilises elus. Lisaks leidis ta endale ka sõbranna, kes oli küll madalamast sotsiaalsest kastist, kuid kellega koos hakkas Vasanti oma kogukonnas koduvägivalla vastu võitlema.

 

Suutlikkuspõhine lähenemine

Suutlikkuspõhine lähenemine näeb inimelu „tegemiste ja olemiste“ kogumina, mida kutsutakse toimimisteks (functionings). Kuna väärtuslikud on inimeste toimimised, siis hinnatakse elukvaliteeti selle järgi, millised on inimeste suutlikkused või võimekused neid toimimisi saavutada. Kvaliteetne elu koosneb erinevatest olulistest toimimistest – Amartya Sen ei loo toimimistest konkreetset nimekirja, aga ta nimetab elementaarsete toimimiste hulgas elu ilma haiguste ja surmata, piisavat toitumust ja võimalust liikuda ning keerukamate toimimiste hulgas eneseaustuse saavutamist ja kogukonnaelus osalemist. Seni lähenemine on aga sellevõrra ebaselge, sest ei kirjuta ette konkreetseid asju, mille järgi inimeste heaolu hinnata. Martha Nussbaum seevastu arendab Seni ideed edasi süstemaatilise ja kindla struktuuriga teooriaks, kus on ka list kümnest kesksest suutlikkusest. Nussbaum eristab seesmisi suutlikkusi (internal capabilities), mis on inimese enda poolt elu jooksul arendatud võimed ja oskused, ning kombineeritud suutlikkusi (combined capabilities), mille kujundavad lisaks seesmistele võimetele ka poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond. Kuigi inimesel võivad olla seesmised suutlikkused, et poliitilises elus osaleda, võivad tal tihti puududa võimalused neile vastavalt toimida – näiteks puuduvad immigrantidel legaalsed õigused poliitiliseks osalemiseks. Vasanti osariigis on olukord vastupidine: seal on suhteliselt hästi tagatud poliitiline suutlikkus ja elanike valitsemisse kaasamine, kuid osariik on unarusse jätnud mõned seesmised suutlikkused nagu vaestele hariduse ja informatsiooni tagamine, mis on tihti poliitilise osalemise eeltingimuseks. Riiklikul tasandil soovitab Nussbaum tagada kümme keskset suutlikkust, mis on tema sõnul miinimumiks õigluse tagamisel: 

  1. Elu
  2. Kehaline tervis
  3. Kehaline rikkumatus
  4. Meeled, kujutlusvõime ja mõtted
  5. Emotsioonid
  6. Praktiline põhjendamisvõime
  7. Suhted teiste inimestega
  8. Kooselu teiste liikidega
  9. Mängulisus
  10. Kontroll keskkonna üle

Nussbaum seletab need kümme punkti küll lahti, aga jätab siiski küllalt tõlgendamisruumi selleks, et erinevad riigid saaksid suutlikkusi endale sobivalt rakendada. Näiteks tähendab neljandas punktis „meeled“ seda, et inimesel on „võimalik kasutada oma meeli, kujutleda, mõelda ja juurelda – ja teha neid asju „tõeliselt inimlikul“ viisil, mis on informeeritud ja kultiveeritud piisava hariduse poolt, mis hõlmab kirjaoskust ja algtasemel matemaatilist ja loodusteaduslikku väljaõpet“.

Kuidas aitab Nussbaumi lähenemine analüüsida Vasanti lugu? Esiteks viitab ta sellele, kuidas Vasanti kasvas üles toitainepuuduses ja kuidas Gujarati osariik ei suuda tagada piisavat tervishoidu. Silma torkab ka sügav sooline lõhe ja naiste halvem positsioon India ühiskonnas, mistõttu tehakse tihti soopõhiseid aborte. Probleem tuleneb osaliselt sellest, et teenused nagu tervishoid ja haridus pole riiklikud, vaid on osariikide vastutuse all, mistõttu varieerub nende teenuste kättesaadavus ja efektiivsus osariikide vahel suuresti. Hariduse ja kirjaoskuse puudumine jätab Vasanti ilma paljudest teistest suutlikkustest, näiteks võimalusest lugeda luulet ja kirjandust, võimalusest mõista sügavuti oma riigi ajalugu ja poliitikat ning selles osaleda, mis jätab ta ilma ka paljudest töövõimalustest. Gujarati valitsus pole teinud piisavalt teavitustööd koduvägivalla ja alkoholi seoste kohta ning politsei ei aita koduvägivalla all kannatavaid naisi. Ametiühing SEWA on hea näide kohast, mis tagab naistele riigi ja osariigi poolt unarusse jäetud suutlikkused – eelkõige annab naistele võimaluse ise oma elu planeerida ja kontrollida. Nussbaum väidab, et traditsiooniline SKT põhjal heaolu hindamine ei peegelda Vasanti olukorda adekvaatselt – see, et Gujarati per capita SKT on viimastel aastatel suurenenud, ei anna õiget pilti probleemidest, millele vaesem osa elanikkonnast, eriti naistest, peab igapäevaselt vastu seisma. Suutlikkuspõhine lähenemine toob aga vaatluse alla sellised tahud inimeste elust, millele ei pöörataks muidu tähelepanu. Vaadates seda, millised võimalused inimestel tegelikult elus on, mida nad saavad oma oskustega ellu viia ja millised võimalused neile riik selleks annab, näeme ühiskondlikke probleeme ja inimeste tegelikku arengutaset palju selgemalt.

 

Suutlikkuspõhise lähenemise kriitika

Kui Amartya Seni lähenemist peetakse liiga abstraktseks, siis Martha Nussbaumi teooriat kritiseeritakse jällegi liigse konkreetsuse pärast. Peamised süüdistused on seotud paternalismi ja lääneliku imperialismiga. Susan Moller Okini arvates ei ole selgelt näha, mille põhjal Nussbaum oma nimekirja täpselt koostas, ning paari India naise lood, mida ta jutustab, ei ole piisavaks baasiks, et neist tervele inimkonnale sobivaid suutlikkusi tuletada. Lisaks ei paista, et mõned tema nimekirja keerukamad suutlikkused oleksid tuletatud vaeste India naiste vajadustest, vaid pigem põhinevad need Nussbaumi enda kogemusel kõrgelt haritud ja kunstiliste huvidega naisena. Nii arvab ka Brooke Ackerly, kes muudab Nussbaumi nimekirja, võttes sealt ära mõned esteetilised suutlikkused nagu näiteks loominguliste teoste loomise oskused ja „võimalused otsida elu lõplikku tähendust“. Vaeste inimeste seas tehtud küsitluste järgi ei peeta Nussbaumi loomingulisi suutlikkusi oluliseks ning ei nähta mõtet ka tema „praktilise põhjendamisvõime“ punktis, mille järgi peaks inimene „suutma kujundada kontseptsiooni hüvest ja osaleda kriitilises reflektsioonis oma elu planeerimise üle“. Ackerly väitel on Nussbaum taolised „tõeliselt inimliku elu“ kriteeriumid võtnud Aristoteleselt, ning nagu me teame, olid Aristotelese ideed mõeldud meestele, kelle eest tegid naised ja orjad kogu füüsilise töö, mistõttu neil oli võimalik elu mõtte otsimisega tegeleda. Enamik inimesi soovib aga palju lihtsamat elu ning ei mõistagi, miks peaks taolisi kõrgeid vaimseid väärtusi vaja olema.

 

Vastus kriitikale

Nussbaum vastab sellele kriitikale põhjalikult. Ta väidab, et tema nimekiri on avatud redigeerimisele ja suutlikkused on üsna üldiselt sõnastatud just eesmärgiga, et erinevates riikides saaks neid vastavalt kultuurikontekstile erinevalt kohaldada. Lisaks on tema teooria ainult „osaline moraalne kontseptsioon“, mis ei põhine metafüüsilistel ideedel ja püüab mitte võtta seisukohti kultuurilistel ja religioossetel teemadel. Nussbaum toetab John Rawlsi ideed poliitilisest õigustusest kui „reflektiivsest tasakaalust“ (reflective equilibrium), mille käigus hinnatakse järjest erinevaid moraaliprintsiipe, põhinedes sisemisel õiglustundel, kuni jõutakse moraaliprintsiipide vahel sellise tasakaaluni, kus ei leidu enam printsiipide vahelisi konflikte. Nii Rawls kui ka Nussbaum tõdevad, et sellise tasakaaluni ei pruugi nende teooriad kunagi jõuda ning tasakaalu otsimine on pidev protsess. Niikaua kui tema teooria pole inimeste silmis seda täiuslikku tasakaalu saavutanud, saab Nussbaum seda vaid „heaks ideeks“ nimetada. Üldistele süüdistustele paternalismis ja läänelike väärtuste peale surumises vastab Nussbaum väitega, et temast on valesti aru saadud – tegelikult on ta lääneriikide välise sekkumise osas väga skeptiline. Suutlikkuspõhine lähenemine pole mõeldud väärtuste sunnijõuga peale surumiseks ja see ei tegele isegi implementeerimisega seotud probleemidega – see on mõeldud ainult õigustusena (justification). Nussbaum usub, et „head argumendid saavad seda nimekirja õigustada hea alusena poliitilisteks printsiipideks üle maailma“ ning et huvitatud osapooled saavad seda oma riigis propageerida, kuid see kõik on valikuline.

 

Kokkuvõte

Suutlikkuspõhine lähenemine on alternatiiviks ühekülgsetele inimarengu mõõtmise viisidele ning aitab sotsiaalsetele probleemidele paremini tähelepanu pöörata. Suutlikuste propageerimine ei tähenda seda, et kodanikele on ette kirjutatud, mida nad peavad tegema, vaid et neile on antud võimalused enese realiseerimiseks ning vabadus nende võimaluste kasutamist valida. Nussbaumi suutlikkuspõhine lähenemine aitab sügavamalt vaadelda selliseid juhtumeid nagu Vasanti lugu ning juhtida tähelepanu sellele, mida saaks valitsus paremini teha ja milliseid suutlikkusi arendada. Nussbaumi teooriat saab kritiseerida kui liiga läänelikust vaatepunktist lähtuvat, reaalsuskauget või liialt idealistlikku vaadet vaeste inimeste elule arengumaades, kuid Nussbaumi sõnul pole tema lähenemine mõeldud ettekirjutusena arengumaadele, vaid pigem vabalt valitava õigustusena erinevate suutlikkuste propageerimisel – ma ütleksin, et see on pigem mõeldud inspiratsiooniks.

 

Kasutatud kirjandus

Nussbaum, Martha C. (2004). On Hearing Women’s Voices: A Reply to Susan Okin. Philosophy & Public Affairs 32 (2): 193-205.

Nussbaum, Martha C. (2013). Creating Capabilities. The Human Development Approach. Cambridge, Harvard University Press.

Okin, Susan Moller. (2003). Poverty, Well-Being, and Gender: What Counts, Who’s Heard? Philosophy & Public Affairs 31 (3): 280-316.

Rawls, John. (2001). Justice as Fairness: Political not Metaphysical, In John Rawls: Collected Papers, Harvard University Press, Cambridge, lk 388-415.

Sen, Amartya. (1989). Development as Capability Expansion, Journal of Development Planning 19: 41–58.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply