';

Olukorrast Venemaal: oktoober, 1. osa

Olukorrast Venemaal: oktoober, 1. osa

Aleksei Jašin
Riigiteaduste 2. aasta tudeng

Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Venemaal mitmed olulised septembris alanud sise- ja välispoliitilised protsessid. Tasub heita pilku tagasi ning teha ülevaade arenevatest ning lõppenud sündmustest. Sügis Venemaal algas Aleksei Navalnõi presidendikampaania ja USA uute sanktsioonide väljakuulutamise saatel. Alustuseks soovin juhtida tähelepanu sündmustele, mis ei leidnud laia kajastust eestikeelses inforuumis.

 

Poliitiliselt aktiivne sügis algas 10. septembril, mil toimusid kohalikud valimised. Hääletamas käis erakorraliselt väike arv hääleõiguslikest kodanikest ning igas osariigis triumfeeris Ühtne Venemaa. Huvitav muutus on toimunud üksnes Moskva linnas, kus hääletas vaid 15% elanikest. Nimelt Ühendatud Demokraatide Liit, kuhu kuulusid “КПРФ” (kommunistid) ja “Яблоко” erakonnad, “Солидарность” liikumise liikmed ning mõned üksikkandidaadid, said umbkaudu 200 mandaati 1502-st, mis andis opositsioonile häälteenamuse kümnes linnaosas. Vedomosti.ru vahendusel sattus kriitika alla Moskva linnavalitsus, sest valimiste kajastus oli minimaalne, mis ei vastanud seadusele.

 

Moskva linna opositsiooni esindajad peavad tulemust oluliseks võiduks ning nende meelest algavad kardinaalsed muutused võimus alt üles ehk just kohalikul tasemel. Teised opositsiooni esindajad (k.a Aleksei Navalnõi) ei ole antud veendumusega nõus, sest nende arvates valimiste süsteem Venemaal ei toimi ning aus konkurents pole loodud tingimustes võimalik. Eriarvamused nimetatud küsimuse raames tekitab aga vastumeelsusi opositsioonis ning seega kõik pole nõus ühinema keskvõimuvastase protestiliikumisega A. Navalnõi juhendamisel.

 

Kohalike valimistele järgnes osariikide kuberneride väljavahetamine, mis oli esindatud Kremli poolt uute võimaluste andmisena nooremale põlvkonnale. Ajakiri Kommersant teatas kümne osariigi juhi lahkumisest, kuid vaid pooltes juhtumites astusid ametisse nooremad juhid. Portaal Meduza pani tähele, et keskvõim on sarnast skeemi rakendanud juba mitu korda valimiste eel, et oma reitinguid kindlustada. Kõrgemate ametnike kiireloomuline väljavahetamine on võimalik aastast 2005, kui ilmus kuberneride valimisreform. Sellest ajast ei vali kodanikud enam enda esindajaid otse, vaid antud protsess toimub riigipea pakkumisel ning seadusandliku võimu vahendusel. RBC eksperdi sõnul keegi täpselt ei oska selgitada, miks said koondatud just need osariigi juhid, kuid kõige tõenäolisemalt on seotud see tulevaste presidendivalimistega. Seeläbi on uutel kuberneridel umbes pool aastat, et värskete tulijatena kindlustada elektoraadi lojaalsust käesolevale riigipeale.

 

Hiljuti Postimehes ilmunud Andrei Kuzitškini kirjutatud arvamuslugu kajastab filmi “Matilda” ümber tekkinud konflikti Vene ühiskonnas. Tema ideed edasi arendades näib, et hetkel on arenemas uus nähtus, mille nimeks on „radikaalne õigeusklikkus“.

 

„Matilda“ näitamise tõttu rünnati kinoteatreid, põletati autosid ning saadeti suulisi ähvardusi. Loetletud kuriteod olid suunatud kinoteatrite direktorite või filmi autorite vastu. Kuritegudes olid otse või kaudselt süüdi “Христианское государство – Святая Русь” organisatsiooni liikmed. Tuntud Vene ajakirjanik Vladimir Pozner on nimetanud ühes oma intervjuus mainitud organisatsiooni ekstremistlikuks ning võrdles seda Islamiriigi islamistidega. Kaitseorganid olid olnud seni tagasihoidlikud organisatsiooni esindajate korralekutsumisega. Antud olukord võib olla seotud asjaoluga, et õigeusk on Vene riigis olulisel kohal ning mitmed riigimehed ja riigipea toetavad seda avalikult.

 

Donald Trump ei osutunud Venemaa jaoks liitlaseks nagu sealsed analüütikud eeldasid. Prantsusmaa presidendi- ja Saksa parlamendivalimiste tulemused on hetkel näidanud Läänemaailma üksmeelsust Vene välispoliitika suhtes. Käesoleva poliitilise asjaoluga suhete soojenemine pole oodatud. Seega Venemaa jätkab liitlaste otsimist Kolmanda Maailma riikide seast.

 

Venekeelne BBC vaheldas V. Putini ja Guinea presidenti kohtumist, kus Putin tuletas meelde, et Venemaa kandis viimati maha Aafrika riikide 20 miljardit dollarit väärt võla. Peab mainima, et vene ettevõte kaevandab Guinea territooriumil boksiiti. Varem kanti maha ka Valgevene, Ukraina, Kesk-Aasia ja teistele Aafrika riikide võlgasid ning hetkel on päevakavas Venezuela, kust suure tõenäosusega raha tagasi ei tule. Raha jagamist kajastatakse keskmeedias oma abikäe pakkumisena, kuid tehakse seda teatud määral valikuliselt ning arvatavasti oma huvide raames.

 

Järgmises artiklis saab lugeda USA uute sanktsioonide võimalikest tagajärgedest ning arengutest võimuvastases protestiliikumises.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply