';

Semester Riigiteaduste Seltsi presidendina

Semester Riigiteaduste Seltsi presidendina
Autor: Joanna Kurvits

Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka mõningate järeldusteni, kuhu oleme seltsiga jõudnud.

Mis on silmatorkavaimad saavutused? Me oleme saanud hästi toimima terve organisatsiooni. Rõõm oli näha kõiki toimkondi iseseisvalt tegusemas ja initsiatiivi näitamas seltsi arendamises. Seltsiga tegelenud inimesed on ka isiklikult arenenud ja saanud tundma õppida, kuidas luua  organisatsiooni. Meie korraldatud üritused läksid väga hästi ja kõnetasid kuulajaskonda. Esimene eesmärk saada 50 seltsi liiget sai täidetud esimeste kuudega.

Pidevalt seltsi üle mõeldes olen jõudnud ka sügavamate järeldusteni.

Olen alati see seltskonna sinisilmne aktivist, kes arvab, et iga noor peaks oma elu jooksul vähemalt ühe noorteorganisatsiooni kogemuse saama. Selle semestri jooksul üllatusin isegi mina, kui suur mõju riigiteadlaste organiseerumisel tegelikult on. Meil kõigil oli soov saada sõpradeks kõigi teiste riigiteadlastega, kuid seda ei oleks saanud saavutada ühe või kahe inimese eestvedamisel. Selleks oli vaja luua platvorm, kus see oleks meie kõigi ühine vastutus. Just seda selts tegigi. Mõeldes tagasi, miks saime juba esimese kahe kuuga viiskümmend liiget täis, olen kindel, et selle põhjuseks on seltsi visioon. „Et iga riigiteaduste tudeng oleks ühtse kogukonna liige, kes võtaks selle tegemistest aktiivselt osa“ on mõte, mida me kõik peame oluliseks. Kui see on esmane põhjus, miks seltsiga liituda, on küsimus vastusele, kas liituda, üsnagi selge. Loodan, et tulevane juhatus kannab sama sõnumit edasi ja laiendab seda kogukonda.

Iga üritus on kokku toonud seltskonna erinevaid riigiteadlasi. Üritused on andnud põhjuse tihedamini kokku tulla ja suhelda ka teiste erialakaaslastega. Sedakaudu väljenduski seltsi esimene tajutav mõju – kokkusaamistel suhtlevad läbisegi erineva kursuse ja õppeastme inimesed rohkem kui varem. See on juba väga suur saavutus, mille üle uhke olla. Samas paneb ka seltsi korralduslik elu koos töötama inimesed, kes muidu ei suhtleks. Kogu protsessi käigus olen lähemalt tutvunud ja suhelnud vähemalt 30 inimesega, kellega varem polnud põhjust rääkida. Olen tänu sellele veendunud, et meie erialal õpivad kõige toredamad inimesed, kellega sooviksin igal juhul ka tulevikus edasi töötada.

Seltsi esimene poolaasta õpetas ka meile, et ühine otsus on targem kui väikse grupi oma. Seltsi loomise ajal mõtles aktiivselt kaasa umbes 15 inimest, kellest igaühel oli veidi erinev visioon seltsist. Ühise arutelu käigus sai kõik variandid kolme pika päeva jooksul läbi arutatud ning leitud parimad variandid. Kui protsessis oleks olnud vähem inimesi, oleks arutelu selle võrra vaesem olnud. Loodan, et ühine arutelu kujuneb seltsi juhtimise väärtuseks ka edaspidi. Organisatsioonid on alati pidevas arengus ning kuigi tänane seltsi vorm töötab, on sellel palju arenguruumi. Soovin, et järgmise aasta jooksul areneks selts uue juhatuse eestvedamisel nii, et kõik selle liikmed tunneksid end olulisena ja nende panust tunnustataks. Liikmed ja nende heaolu on seltsi töös kõige olulisemad, tegutseme me ju koostöös. Usun, et veel tihedam ühine arutelu aitab ka seda saavutada.

Juhatuse töö on olnud teha kõike ja samas mitte midagi. See tegelikult näitab seltsi head organiseeritust – juhtkond on välja mõelnud ideid, kuidas kitsaskohti lahendada või edasi areneda; lõppsõna ja elluviimine on olnud alati toimkondade ja seltsi liikmete endi ülesanne. See aga töötab, kui juhatus end tõeliselt pühendab seltsi juhtimisse ning jälgib pidevalt selle käekäiku – kas inimesed on motiveeritud, kas suhtlus toimib, kas on piisavalt informatsiooni. Nii on võimalik lahendada kõik probleemid enne, kui nad päriselt tekivad. Usun, et selline suhtumine töötas väga hästi sel aastal.

Mul on väga kahju, et suures sessipaanikas pole jõudnud mõelda, kuidas kõiki lugupidavalt tänada. Kõik, kes on toimkonnas tegutsenud või semestri jooksul vähegi kaasa mõelnud, on andnud oma panuse millegi suurema loomisse ja pole sõnu kirjeldamaks, kui hea meel mul on, et just seda sai teha just teiega koos. Panite mind uskuma, et heade inimestega koos saab ükskõik mida saavutada. Suur aitäh!

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply