';

Artur Panov: Brexiti diskursuse võrdlev analüüs eesti- ja venekeelse meedia kontekstis

Artur Panov: Brexiti diskursuse võrdlev analüüs eesti- ja venekeelse meedia kontekstis
Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi suhteid. E-mail: artur.panov@outlook.com
Artikli autor A.Panov

Idee tekkimisest

Antud kaastöö ja ettekanne 2017. aasta riigiteaduste aastalõpukonverentsil põhineb minu bakalaureusetööl. Selle teema uurimiseks andis inspiratsiooni 2016. aastal toimunud Brexiti referendum, mille tulemusel otsustas Suurbritannia lahkuda Euroopa Liidust, ning viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud propagandasõda Vene ja Lääne meedia vahel. Uuritav sündmus on päevakohane jätkuvalt kestva Brexiti-arutelu raamistikus.

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eesti venekeelne meedia peegeldab rohkem Venemaa või Eesti positsiooni Brexiti küsimuses, ning mõista, kuidas erinev keskkond mõjutab Brexiti kajastust meedias (Panov 2017: 53). Selleks, et eesmärgini jõuda, oli vaja läbi lugeda ning analüüsida suurel hulgal artikleid, mis ilmusid Eesti ja Vene meedias. Brexiti juhtumiga kaasnenud ülisuur meediatähelepanu pakkus meediaanalüüsiks head alust, võimaldades uurida sündmuse kajastamist Eesti ja Vene meedias.

Metodoloogia

Töös analüüsitakse artikleid kolmest erinevast grupist: 1) Eesti meedia eestikeelsele lugejaskonnale, 2) Eesti meedia venekeelsetele lugejatele ja 3) Venemaa meedia. Igas grupis analüüsitakse kolme meediaallikat, millest kaks on kas riiklikus omanduses või toetavad riiklikku seisukohta ning üks on alternatiivne ehk riigiga mitteseotud meediaallikas. Analüüsiks valiti väljaanded Russia Today, Ria Novosti, Novaja Gazeta, Postimees, ERR ning Baltnews. Artiklid valiti nende sisu (Brexit pidi olema põhiteemaks) ning ilmumisperioodi järgi. Kõik analüüsitavad artiklid ilmusid ajavahemikul 23. märts kuni 23. september 2016 ehk täpselt kolm kuud enne ja kolm kuud pärast Brexiti referendumi toimumist. Artiklitele tehti sisuanalüüs ning uuriti, kas artikkel on Brexiti suhtes positiivne, negatiivne või neutraalne. Saadud andmete põhjal võrreldi Eesti venekeelset meediat eestikeelse ja Venemaa meediaga ning seejärel hinnati, kummale narratiivile on Eesti venekeelne meedia lähedasem. Analüüsiks valiti kokku 166 artiklit.

Tulemused

Tekstide diskursuse võrdleva analüüsi põhjal oli võimalik teha erinevaid järeldusi ja tähelepanekuid. Esiteks ei räägi artiklid ainult Brexitist, vaid kajastavad ka erinevaid „kõrvalteemasid“, mis on bakalaureusetöös põhjalikumalt kirjeldatud. Lisaks räägitakse töös täpsemalt sellest, kas artiklid olid Brexiti suhtes pigem positiivsed, negatiivsed või neutraalsed. Siiski mõned tähelepanekud: analüüsi alguses uurisin, kui palju Brexiti-teemalisi artikleid ilmus väljaannetes kolm kuud enne, kolm kuud pärast ning referendumile järgneval päeval.

oonis 1. Sõna “brexit” sisaldavad artiklid perioodil 23.03-23.09.2016 (allikas: autori töö)

Umbes pooltes väljaannetes ilmus 24. juunil 2016 rohkem artikleid Brexiti teemal kui eelneva kolme kuu jooksul. Ainult selle põhjal võiks järeldada, et referendumitulemus tuli suure üllatusena ning sellele pöörati palju tähelepanu. Kõrvalteemade puhul paistis silma kalduvus rääkida Brexiti mõjust Euroopa Liidule ja Suurbritanniale, mis iseloomustas nii Eesti kui ka Vene meediat. Üldiselt oli analüüsi põhjal võimalik teha kaks järeldust:

  1. Venekeelne meedia Eestis on rohkem mõjutatud eestikeelse meedia poolt, kuigi esinevad ka Vene meediale omased tunnused. Need mõjud avalduvad näiteks kõrvalteemade kajastamises ja artikli tonaalsuses. Venekeelne meedia räägib rohkem teemade nendest tahkudest, mis huvitavad venekeelseid lugejaid, näiteks kuidas Brexit mõjutab Venemaad ja kas Brexit mõjutab sanktsioonipoliitikat Venemaa suhtes. Eestikeelses meedias ei olnud sellised teemad fookuses. Lisaks hoiavad venekeelsed artiklid neutraalsemat seisukohta teema kajastamises kui eestikeelsed artiklid, mis on Brexiti suhtes kriitilisemad.
  2. Narratiiv sõltub palju sellest, kas meediaallikas on riiklik või alternatiivne. Eesti alternatiivne venekeelne meedia on Brexiti suhtes positiivsem ning peegeldab rohkem Vene meedia positsiooni.

Siiski tuleb rõhutada, et tulemused on mitmetähenduslikud, mis tähendab, et ei ole võimalik leida selget seost kirjutise keele ja narratiivi vahel.

Edasiseks uurimiseks

Juba töö kirjutamise faasis tekkis mõtteid, kuidas seda teemat edasi arendada ning mis oleksid võimalikud uurimisküsimused. Lugejatele ja antud tööst huvitunutele panen neist kirja kaks. Uurida võib näiteks, kuidas alternatiivsed meediaallikad (nagu Baltnews) mõjutavad ühiskonna maailmavaadet ning kas need allikad on inimeste jaoks olulised ja usaldusväärsed. Seda teemat oleks huvitav analüüsida, kuna on alust arvata, et inimesed otsivad alternatiivset informatsiooni, mis pakuks neile teistsugust vaatenurka. Teiseks võimalikuks teemaks oleks mahukam Eesti, Vene ja Eesti venekeelse meedia võrdlev analüüs, milles uuritaks Eesti venekeelse meedia üldiseid mõjutajaid, mitte ainult Brexiti või mõne muu teema raames.

Töö kirjutamise kogemus – näpunäiteid tulevastele lõpetajatele

Töö kõige raskemaks osaks oli leida sobivaid artikleid ning anda oma hinnang teksti tonaalsusele (positiivne, negatiivne, neutraalne). Võttis väga kaua aega artikleid lugeda ja leida kõrvalteemasid ning lisaks tuli andmeid veel liigitada. See oleks olnud kasulik, kui need olnuks esitatud kodeeritult, kuid kahjuks ei jätkunud selleks piisavalt aega. Üldiselt oli väga huvitav töös kirjutada, kuna teema vastas minu huvidele ja juhendaja hoiak oli toetav.

Kasutatud kirjandus

Panov, Artur (2017). Comparative analysis of the discourse on Brexit in the context of Estonian and Russian language media (saadaval siit: http://dspace.ut.ee/handle/10062/56921).

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply