';

Eliisa Ellen: Mis teeb emast hea ema? Eesti Naisliidu ideoloogia ja nõuded aasta ema kandidaadile

Eliisa Ellen: Mis teeb emast hea ema? Eesti Naisliidu ideoloogia ja nõuded aasta ema kandidaadile
Autor: Eliisa Ellen
Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste suhete valdkonda. Ülikooliõpingute kõrvalt on ta alates 2017. aastast  liige AEGEE-Tartus, tegutsedes kommunikatsioonitiimis.
E-mail: eliisaellen@gmail.com
Autor Eliisa Ellen

Lühikokkuvõte

MTÜ Eesti Naisliidu ideoloogia on segu feminismist, rahvuslusest ja konservatismist. Naisliit on rajatud feministlikele alustõdedele, seistakse sugude võrdse kohtlemise ja naiste väärikuse ausse tõstmise eest. Kõige enam on sarnasusi liberaalse feminismiga. Leidub ka konservatiivsele natsionalismile omast sotsiaalse sidususe, rahvusliku patriotismi ja ühtsuse tähtsustamist. Põhikirja ei ole kirjutatud seisukohta ideaalsest peremudelist või pereväärtusetest. Oluliseks Naisliidu ideoloogia kujundajateks on liikmed, kes seisavad peamiselt traditsioonilise perekonna käsitluse eest. Aasta ema konkursi nõuded on paika pandud liikmetevahelise arutelu tulemusel ja selles peegelduv konservatism on üheks osaks ühenduse ideoloogiast.

Sissejuhatus

Igal aastal väljaantav aasta ema tiitel põhjustas 2017. aastal avalikkuses tulise arutelu konkursi nõuete üle – aasta ema kandidaadi lapsed peavad olema sündinud ja kasvatatud abielus (ERR 2017a). Seda kriteeriumit peavad paljud iganenuks, sest see muudab tiitli saamise võimatuks üksik-, vabaabielus ja ka lesbisuhtes olevatele emadele ning kahandab nende väärtust ühiskonnas (ERR 2017c). Teised jällegi usuvad, et aasta ema tiitli väljajagamine peaks propageerima abielu ning tervet ja traditsioonilist peremudelit, milles lapsel on turvaline kasvada (Pikkur 2017).

Kogu ühiskonda kaasanud vaidlus konkursi nõuete üle ja vastandlikud arvamused Naisliidu-siseselt on tekitanud küsimuse, milline on täpselt Eesti Naisliidu ideoloogia. Kas tegu on ühendusega, milles on esikohal võrdsus ja kõikide naiste õigused või on tähtsamad traditsioonilised väärtused? Ideoloogia analüüsimisel tuginetakse MTÜ Eesti Naisliit põhikirjale ning juhatuse liikmete väljaütlemistele, arvamuslugudele ja intervjuudele. Töös käsitletakse peamisi ideoloogilisi suunitlusi Naisliidu põhikirjas ja tegevuses, antakse ülevaade aasta ema tiitli nõuetest ning liikmete seisukohtadest tiitlist.

Natsionalism ja konservatism

Eesti Naisliidu põhikirjas leidub natsionalistlikke, patriotistlikke ja konservatiivseid jooni. Oluliseks peetakse kodakondsust ja keelt, rahvuse säilimist ning pereväärtuste kaitsmist ja levitamist. Põhikirjas püstitatud eesmärk „hoida emakeelt ja isamaad ning ühendada naiste vägi ja vaimujõud iseseisva Eestimaa hüvanguks“ (ENL 2016: 1.3) on üles ehitatud rahvuse ja selle säilimise põhimõttele. Esile on toodud mõisted „emakeel“, mis näitlikustab kultuuri ja kultuurilise ühtsuse tähtsust, ning „isamaa“ – riik, mille kodanik ollakse –, rõhutab kodanikustaatust ja päritolu olulisust. Ka siht ühendada naiste vaimujõud ja vägi iseseisva kodumaa heaks näitab, et Naisliidule on oluline (nais)kodanike ühtsus, aktiivsus ja isamaalisus. Selgelt ilmneb Naisliidu patriotistlik, rahvuslik ja konservatiivne suunitlus – väljendatakse armastust, kiindumust ja lojaalsust isamaa vastu, järjepidevust, rahvuskultuuri säilitamist ja edasikandmist ning võetakse endale ülesanne „tutvustada, kaitsta ja levitada pereväärtusi“ (ENL 2016:  1.3.1.4, 1.3.1.5).

Siin rõhutatakse jätkusuutliku rahvusliku pärandi vajadust ja traditsiooni edasikandmist, mis on eelkõige rahvuslik põhimõte, traditsioonide osas ka konservatistlike ilmingutega. Ära on märgitud ka perekonna tähtsus, ent on jäädud väga üldsõnalise pereväärtuste kaitsmise ja levitamise juurde. Seda, kas pereväärtuste all peetakse silmas abielu, lastele hea kasvukeskonna tagamist või midagi kolmandat, täpsustatud pole. Tähelepanuväärne on ka fakt, et põhikirjas pole mainitud, kas tutvustatakse, levitatakse ja kaitstakse just traditsioonilisi pereväärtusi, mille alla kuulub ka abielu.

Naisliidu ülesandena on esitatud ka inimestes kõlbelisuse, humaansuse, sallivuse ja halastuse kasvatamine (ibid: 1.3.1.3). Ehkki humaansust ja sallivust võib pidada justkui liberalismi ja ka feminismi tunnusteks, on kõlbelisus ja halastus traditsioonilisema, lausa konservatiivse alatooniga. Eesti kultuuriruum on ehitatud kristlikele väärtustele ning mõisted „kõlbelisus“ ja „halastus“ seostuvad esmalt just kristlike põhimõtetega. Arvestades tõsiasja, et tänasel päeval võib Eestit võrdlemisi usuleigeks riigiks pidada, mõjub seatud ülesanne ajas kujunenud traditsioonide jätkamise püüdena.

Feminism Eesti Naisliidu põhikirjas ja tegevuses

Naisliidu põhikirjas esitatud ülesanded on feministlikud  ning seisavad naiste õiguste ja sugudevahelise võrdsuse eest.  Neist kumab läbi arusaam, et sugude ebavõrdne kohtlemine, naiste ahistamine ja ebaväärikas positsioon ühiskonnas on probleem, mille vastu tuleb võidelda. Selline teemapüstitus on selgelt feministlik ning vastandub niiviisi teistele ideoloogiatele, mille järgi diskrimineerimist ei peeta probleemiks või nähakse hoopiski vajalikuna. Näiteks on esimeste ülesannetena nimetatud seista vastu naiste õiguste igasugusele ahistamisele ja sugude ebavõrdsele kohtlemisele ning tõsta naiste väärikus au sisse (ibid: 1.3.1.1). Ebakonkreetne sõnastus võib vihjata feministlikule mõtteviisile, et naiste õigused ei piirdu vaid õigussüsteemi ja poliitikaga, vaid hõlmavad ka niinimetatud erasfääri rolle, igapäevaelu poliitikat (Heywood 2007: 234-235).

Naisliidu feministlikku olemust kinnitab 2002. aastal ühes teiste naisühendustega esitatud pöördumine soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu toetuseks (Postimees 2002). Pöördumises on muret tuntud soolise ebavõrdsuse pärast tööturul, mis on ka teiste sotsiaalsete probleemide põhjuseks (ibid). 2016. aastal pöördusid Naisühendused Riigikogu poole, et toetada soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamise probleemkomisjoni moodustamist (Lamp 2016). Sarnaselt 2002. aastaga toonitati soolise ebavõrdsuse probleemi Eestis ning nimetati selle tagajärgedena sotsiaalseid, majanduslikke ja demograafilisi probleeme (ibid). Samuti toodi esile vajadus vabaneda iganenud soostereotüüpidest ja saada sooliselt võrdõiguslikuks ühiskonnaks (ibid). Seeläbi seisab Naisliit feministlike vaadete eest, taotledes sugudevahelist võrdsust.

Feministlikele ülesannetele ja pöördumistele vastandub põhikirja konservatiivne toon ja käsitletavate teemade vastavus traditsioonilisele naise soorollile. Rõhutatud on tavapäraselt naistele omistatud empaatiliste omaduste tähtsust, näiteks humaansuse, sallivuse ja halastuse olulisust (ENL 2016: 1.3.1.3). Huvitaval kombel on toodud välja ka kõlbelisus (ibid), mis justkui viitaks sellele, et naine peaks olema vooruslik ja vaga. Niisamuti on olulisel kohal kodu, pere ja lapsed (ibid: 1.3.1.5, 1.3.1.8). Hariduse ja töökuse väärtustamisest on kirjutatud vaid ühes punktis (ibid: 1.3.1.7) ning ka see on väga üldsõnaline. Ehkki põhikirjas pole öeldud, et kirjapandud ülesanded on just naiste seas rakendamiseks, võib seda siiski eeldada organisatsiooni eesmärgist, kus on sihiks seatud just naiste jõudu iseseisva Eesti hüvanguks kasutada.

Aasta ema tiitli nõuded ja esinaise kommentaarid

Aasta ema tiitli nõuded on pälvinud tähelepanu ka enne 2017. aastat. 2008. aastal kritiseeriti Naisliitu, et aasta ema ja aasta isa tiitleid ei jagata ka üksikvanematele (Kase 2008). Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir kinnitas, et tunnustatud on ka üksikvanemaid (ibid). Oviiri sõnul korraldab Naisliit konkurssi, et väärtustada perekonda ja abielu ning olla kahe vanemaga peremudeli abiga julgustavaks eeskujuks üksikvanematele (ibid). Esinaise sõnavõtust kõlab läbi konservatiivne, traditsiooniline hoiak peremudeli suhtes – lastele vajalik ja turvaline keskkond tagatakse eelkõige kahe abiellunud vanemaga perekonnas, üksikvanem peab samaväärsete olude jaoks mitmekordselt pingutama.

2017. aasta aprillikuus tekitas aasta ema tiitli nõue, et kandidaat peab olema lapsed kasvatanud abielus, avalikku arutelu  (ERR 2017b). Naisliidu esinaine Siiri Oviir kaitses kriteeriumit, rõhutades abielu väärtust ja väites, et enamik vabaabielus paaridest abielluvad niikuinii laste kooliealiseks saades (ibid). Oviiri sõnadest võib järeldada, et tema jaoks on abielu midagi loomulikku ja iseenesestmõistetavat. Nii kinnitab ta Naisliidu konservatiivset vaadet peremudelile. Siiri Oviir pidas kujutlematuks olukorda, milles abielunõuet kandidaadile poleks, sest nii valitaks tõenäoliselt aasta emaks naine, kes igal jõululaupäeval lastele uut isa tutvustataks (ibid). Esinaise sõnade põhjal lähtub Naisliit binaarsest suhtesüsteemist – ema kas on püsivas ja monogaamses abielus või vahetab sageli kaaslasi ega suuda hoida püsivat suhet. See ilmestab taaskord Naisliidu konservatiivset vaadet peremudelile ning esitab abielu kui ainuvõimaliku toimiva ja püsiva suhte võimaluse.

Tähelepanuväärne on see, et aasta emal võib olla lapsi mitmest abielust (ibid). Kärgpere tähendab aga samuti, et naine on olnud „püsimatutes“ suhetes ja lastele mitut isa tutvustanud. Ka kärgpere ei kuulu oma olemuselt just traditsioonilise peremudeli alla – konservatiivsetest põhimõtetest lähtuvalt peaks abielu olema püsiv ja lahutamatu ühendus mehe ja naise vahel. See muudab Naisliidu seni võrdlemisi selgelt konservatiivse pereväärtuste ja -mudeli käsitluse segaseks, kuivõrd kärgperet võib käsitleda kui omamoodi kommuunielu, milles on kõrvale jäetud laste traditsiooniline sajaprotsendiline veresugulus. Seega võib käsitleda kärgpere aktsepteeritavust kui sotsialismi ilmingut muidu üdini konservatiivses perekonna kontseptsioonis.

Naisliidu liikmete seisukohad

Liikmete reaktsioonid esinaise Siiri Oviiri väljaütlemistele näitavad, et Naisliit ei ole oma konservatiivses peremudelikäsitluses täielikult ühtne. Arvestades asjaolu, et seda ei ole põhikirja otseselt kirja  pandud, on sellised erisused ka loomulikud. Siiri Oviiri kommentaaridele reageeris neli Naisliidu eestseisuse liiget (Mihelson 2017). Neist kaks, Lea Saareoks ja Karin Neem, nõustusid täielikult Oviiri öelduga (ibid). Saareoks rõhutas traditsioonilise perekonna tähtsust ja lisas, et aasta ema tiitel käib just traditsioonilise peremudeli juurde (ibid), mis on taaskord konservatismi ilming Naisliidu põhimõtetes. Neem nentis, et perekond on turvaline, kui olemas on nii ema kui ka isa (ibid). See kinnitab et Naisliidu liikmed näevad lapsevanemaid binaarses süsteemis – kas abielus või üksikvanemana, seega tähtsustavad abielu rolli, toetuvad traditsioonilisele perekonnamudelile ja heidavad alternatiivsed võimalused kõrvale.

Eha Tamm tähtsustas sarnaselt Neemele turvalisust, mis tekib mõlema vanema olemasolus (ibid). Samas kinnitas ta, et konkursitingimusi peaks aeg-ajalt üle vaatama ning otsustama, kas need on iganenud või vajavad ümbertegemist (ibid). Laine Zirnask on samuti veendunud, et kriteeriumid tuleks ajapikku üle vaadata ja mitte jääda kinni 20 aastat tagasi paika pandusse (ibid). Ehkki Zirnask nõustus, et lapse jaoks on turvalisem keskkond, kus ta saab toetuda nii emale kui isale, ei pea tema meelest see alati paika – vahel võib üksikema pakkuda ka turvalisemat keskkonda (Mihelson 2017). Tamme ja Zirnaski käsitlused ei ole nii konservatiivsed ning tuginevad rohkem feministlikule vabale peremudelile.

Tulemused

Naisliit on rajatud feministlikele alustõdedele: seistakse sugude võrdse kohtlemise ja naiste väärikuse ausse tõstmise eest. Kõige enam sarnanevad Naisliidu feministlikud tõekspidamised liberaalse feminismiga. Lisaks naiste võrdse kohtlemise taotlemisele võib põhikirja temaatika põhjal väita, et osaliselt tunnistatakse ka  loomulikke erinevusi naiste ja meeste vahel. Ehkki ühenduse seatud eesmärgid lähtuvad eelkõige kollektiivsest huvist, väärtustatakse ka liberaalsele feminismile omast individualistlikkust, seda just üksikisiku töökuse, hariduse ja innovaatilisuse väärtustamise kaudu.

Teiseks suureks ideoloogiliseks alustalaks on konservatiivne natsionalism. Eesti Naisliit on oma põhiliseks eesmärgiks seadnud isamaa ja emakeele hoidmise ning Eesti naiste vaimu ja jõu ühendamise Eestimaa hüvanguks. Samuti tahetakse kaasa aidata rahvuslike ideaalide ja rahvuskultuuri säilimisele. Seega peetakse oluliseks konservatiivsele natsionalismile omast sotsiaalset sidusust, rahvuslikku patriotismi ja ühtsust.

Paraku on Naisliidu põhikiri sõnastatud võrdlemisi üldsõnaliselt ja ebakonkreetselt, samuti leidub ühenduse kohta ka meedias vähe infot. Seetõttu on keeruline määratleda Eesti Naisliidu täpsemaid ideoloogilisi suunitlusi. Liikmete väljaütlemiste põhjal võib Naisliitu pidada suhteliselt konservatiivseks ühenduseks, mis hoiab au sees traditsioonilisi kombeid ja tavasid, eriti perekonda puudutavaid. Põhikirja järgi ei saa küll väita, et Naisliidul oleksid selged vaated, millised peaksid olema peremudel  ja -väärtused. Ometi selgub, et organisatsiooni liikmetel on peamiselt konservatiivne, traditsiooniline arusaam perekonnast. Kuna aga kindlaid vaatepunkte selles osas põhikirjast esitatud pole, on liidusiseselt tekkinud lahkarvamused aasta ema kandidaadi kriteeriumide koha pealt.

Nii võib lihtsalt oletada, et lisaks organisatsiooni alusdokumendis – põhikirjas – ilmnevale feministlikule ja rahvuslikule ideoloogiale kujundavad olulise osa Naisliidu ideoloogiast selle liikmed. On ju ka aasta ema konkursi nõuded pandud paika liikmetevahelise arutelu tulemusel ja seetõttu võib selles peegelduvat konservatismi pidada  üheks osaks ühenduse ideoloogiast. Seega võib MTÜ Eesti Naisliidu ideoloogiat määratleda kui segu feminismist, rahvuslusest ja konservatismist.

 

Kasutatud kirjandus

ENL (Eesti Naisliit). 2016. “Põhikiri” http://naisliit.ee/organisatsioon/pohikiri/ (külastatud 10.03.2018).

ERR. 2017a. „Naisliit ei hakka aasta ema valimise reglementi muutma“, 22. aprill, http://www.err.ee/591368/naisliit-ei-hakka-aasta-ema-valimise-reglementi-muutma (külastatud 02.05.2017).

ERR. 2017b. „Oviir: aasta emaks ei sobi naine, kes igal aastal lastele uut isa tutvustab“, 19. aprill, http://www.err.ee/590819/oviir-aasta-emaks-ei-sobi-naine-kes-igal-aastal-lastele-uut-isa-tutvustab (külastatud 01.05.2017).

ERR. 2017c. „Aktivistid koguvad aasta ema konkursi abielunõude tühistamiseks allkirju“, 19.aprill, http://www.err.ee/590681/aktivistid-koguvad-aasta-ema-konkursi-abielunoude-tuhistamiseks-allkirju (külastatud 01.05.2017).

Heywood, Andrew. 2007. Political Ideologies. An Introduction. 4th edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

Kase, Kajar. 2008. „Oviir: Eesti Naisliit hindab ka üksikvanemaid“, 14. november, http://www.postimees.ee/48998/oviir-eesti-naisliit-hindab-ka-uksikvanemaid (külastatud 02.05.2017).

Lamp, Dagmar. 2016. „Siiri Oviir: sooline palgalõhe ei kao midagi tegemata“, 12. jaanuar, http://naine24.postimees.ee/3465181/siiri-oviir-sooline-palgalohe-ei-kao-midagi-tegemata?_ga=2.106574403.1397713448.1493726115-1625330651.1472635902 (külastatud 01.05.2017).

Mihelson, Helen. 2017. „Naisliidu liige: aasta ema peab olema traditsioonilisest ja tugevast Eesti perest“, 20. aprill, http://www.postimees.ee/4085825/naisliidu-liige-aasta-ema-peab-olema-traditsioonilisest-ja-tugevast-eesti-perest (külastatud 02.05.2017).

Pikkur, Tiiu. 2017. „Peapiiskop Urmas Viilma: ärge surmake imeilusat aasta ema valimise traditsiooni“, 20. aprill, http://www.eestikirik.ee/peapiiskop-urmas-viilma-arge-surmake-imeilusat-aasta-ema-valimise-traditsiooni4/ (külastatud 01.05.2017).

Postimees. 2002. „Kirjad: päeva kiri“, 15. september, http://arvamus.postimees.ee/1964991/kirjad?_ga=2.241337922.198562050.1493725531-1625330651.1472635902 (külastatud 01.05.2017).

 

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply