';

Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain: “Noorte poliitiline teadlikkus Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste seas”

Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain: “Noorte poliitiline teadlikkus Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste seas”
Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain
Rein Olesk

Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool leidis aset Tartu abilinnapea Tiia Teppani juures ning teine Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnas. Praktikale järgnes töökoht haridusosakonnas spetsialist- projektijuhina (2016-2018). 2017/2018 õppeaastal osaleb vabatahtlikuna rahvusvahelise programmi “Understanding Europe” kiirkursuste treenerina. Peale bakalaureuseõpet suundub programmi “Noored kooli” raames Ida-Virumaale keelekümblusprogrammi rakendatavasse kooli ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja ametit pidama.

E-mail: oleskrein@gmail.com

Ellen Müil

Ellen Müil on riigiteaduste bakalaureuseõppe teise aasta tudeng ning õpib kõrvalerialana maailma keeli ja kultuure. 2017. aasta kevadel käis praktikal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE). Sama aasta suvel oli ta praktikant Riigi Infosüsteemide Ametis, aidates läbi viia ISKE uuringut. Ta on vabatahtlikuna olnud seotud konverentside ja ürituste korraldamisega, viimati rahvusvahelise noortekonverentsi Tartu ÜRO simulatsioon juures. Praegu tegutseb Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringis ning vastloodud Riigiteaduste Seltsis.

E-mail: ellen.muil.mail@gmail.com

Kristiina Vain

Kristiina Vain on riigiteaduste bakalaureuseõppe teise aasta tudeng. Kõrvalerialana õpib keskkonnatehnoloogiat ning soovib 2018. aasta suvel asuda praktikale Keskkonnaagentuuri. Ta aitas 2017. aasta suvel vabatahtlikuna korraldada rahvusvahelist üritust “Säästev turism” koostöös MTÜ Tipu Looduskooliga. Varem on ta kuulunud tudengiorganisatsiooni AEGEE, hetkel tegutseb aktiivselt Rahvusvaheliste Suhete Ringis ning akadeemilise organisatsiooni EÜS Põhjala abiesimehena. Lisaks sellele kuulub ta MTÜ Kaarnasse, mille eesmärgiks on pakkuda abi bakalaureusetudengitele lõputööde kirjutamisel.

E-mail: kristiina.vain@gmail.com  

 

Lühikokkuvõte

Aastal 2017 avanes Eesti ajaloos esimest korda 16- ja 17-aastastel võimalus osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel. Antud otsus tekitas eestlastes hulgaliselt eriarvamusi. Ühelt poolt peeti positiivseks, et noori kaasatakse kohalikul tasandil poliitikasse, ent kriitiline suhtumine tuli eelkõige arvamusest, et noored on poliitika suhtes ükskõiksed. Samuti ennustati, et alanenud valimisea gruppi kuuluvate valijate aktiivsus jääb madalaks. Antud uurimistöö valguses saab väita, et noortel on poliitikas toimuva vastu huvi. Õpilaste endi sõnul on nende poliitiline teadlikkus kasin, kuid autorite hinnangul piisav, et pidada valimisea langetamist õigeks otsuseks.

Sissejuhatus

Uurimaks, milline on uue valijate sihtgrupi suhe poliitikaga, viisid Tartu Ülikooli riigiteaduste tudengid 2017. aasta kevadel läbi uurimuse. Kvalitatiivset meetodit kasutades uuriti noorte poliitilist teadlikkust ning viidi läbi fookusgrupiintervjuud õpilastega üle Eesti. Töö teema oli oluline, kuna aitas noorte seas rõhutada esmakordsetel valimistel osalemise vajalikkust. Kehtib põhimõte, mille kohaselt on valimisosalus harjumuslik käitumine ning esmastel võimalikel valimistel osalemisega luuakse valimisharjumus ning seda tehakse ka edaspidi (Ahi 2015).

Meetod ja valim

Töös kajastatud andmed pärinevad Rakvere Gümnaasiumi ning Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega läbi viidud fookusgrupiintervjuudest. Autorid uurisid, milline on õpilaste suhe poliitika ja poliitilise teadlikkusega. Valimi moodustasid seitse Tallinna Prantsuse Lütseumi ning kaheksa Rakvere Gümnaasiumi õpilast. Algne eesmärk oli viia intervjuud läbi õpilastega vanuses 16-17. See ei õnnestunud täielikult, kuna alaealiste õpilastega intervjuude läbi viimine eeldab vanemate nõusolekut. Uurimuse siht ei olnud teha üldistusi kõigi Eesti noorte poliitilise teadlikkuse kohta, vaid pigem analüüsida süvitsi noorte suhet poliitikaga.

Tulemused

Intervjuude alguses uurisid tudengid õpilastelt, milliseid tundeid tekitab neis sõna “poliitika”. Õpilased tõid välja mitu neutraalset mõistet: erakonnad, valimised, rahvusvahelised suhted ja huvide esindatus. Enamiku intervjueeritavate jaoks tähendas poliitika aga pigem midagi negatiivset ning sellega seostusid sõnad nagu „pettumus“, „viha“ ja „korruptsioon“. Osa vastajaid väitsid, et poliitikas toimub liialt “susserdamist ja nihverdamist”.

Õpilaste jaoks peegeldus poliitiline teadlikkus selles, kui inimene on kursis Riigikogus ja valitsuses toimuvaga ning jälgib muid päevakohaseid teemasid. Oluliseks peeti ka ministrite äratundmist. Samuti võrdsustati poliitilist teadlikkust kriitilise meediatarbimise ja laia silmaringiga. Ükski noor ei pidanud end sajaprotsendiliselt poliitiliselt teadlikuks, pigem mööndi, et arenguks on ruumi. Kaalukaks omaduseks pidasid õpilased ka ühiskondlikku teadlikkust. Seejuures oli keeruline välja tuua selget vahet ühiskondliku ning poliitilise teadlikkuse vahel. Noored mainisid selle küsimuse juures uudiste jälgimist, mis tegelikult seostub samuti poliitilise teadlikkusega.

Intervjuude käigus puudutati ka poliitiliste ideoloogiate temaatikat. Õpilased pidasid enda teadmisi nendest pigem madalaks; mainiti liberaalsust, konservatiivsust ning parem-vasak skaalat. Samas ei peetud ideoloogiate tundmist oluliseks faktoriks, kuna valimistel langetatakse valik lähtuvalt erakondade lubadustest, liikmetest ning eelnevatest saavutustest. Sellegipoolest ootasid õpilased koolilt ideoloogiate tutvustamist. Uurides, kas ja milline on noorte enda maailmavaade, arvasid õpilased, et 16- ja 17-aastastel maailmavaade alles kujuneb.

Milline on aga õpilaste jaoks kooli roll poliitilise teadlikkuse tõstmisel ning kuidas suhtutakse olemasolevasse õppekavasse? Intervjueeritavad arvasid, et praegune õppekava ei toeta piisavalt poliitilise teadlikkuse arendamist noorte seas. Poliitilisi teemasid käsitletakse ühiskonnaõpetuse tundides, kuid need toimuvad vaid 9. ja 12. klassis ning antud mahtu peeti väikseks. Samal ajal oli õpilaste hinnangul üheks objektiivseimaks infoallikaks antud vanuses just kool. Tallinna Prantsuse Lütseumis toimuvad igal veerandil ülekoolilised testid, mis puudutavad sageli erinevaid poliitilisi teemasid (võimude lahusus, vasak- ja parempoolsus jm). Mitu intervjueeritat tõi välja, et ülekoolilised testid on mänginud suuremat rolli nende poliitilise teadlikkuse kujundamisel kui riiklik ühiskonnaõpetuse õppekava.

Noori kõnetavad enamasti poliitilised teemad, mis on nendega otseselt seotud. Näiteks oli Rakvere Gümnaasiumi õpilaste jaoks oluline hariduspoliitika, kuna Rakveresse plaanitakse rajada uus riigigümnaasium ning selleks kavatsetakse ehitada ka uus koolimaja. Rakvere Gümnaasiumi õpilased olid aga veendunud, et uus gümnaasium võiks tegutseda olemasoleva Rakvere Gümnaasiumi ajaloolises hoones. Lisaks peetakse oluliseks haldusreformi teemalisi uudiseid, kuna need on seotud paljude õpilaste kodukohtadega. Mitmed õpilased jälgisid ka sotsiaalmeedia vahendusel erinevaid sotsiaalsed liikumisi, ent nendes osaleda ei tahetud. Intervjueeritavatele pakkusid huvi välispoliitika ning rahvusvahelised konfliktid, kontrastina tekitas vastumeelsust tollal aktuaalne suhkrumaks. Paar õpilast jälgisid loodus- ning muinsuskaitsega seotud teemasid.

Uudiste jälgimisel oli õpilaste peamiseks infoallikaks sotsiaalmeedia. Eesti kõige usaldusväärsemateks ajalehtedeks pidasid intervjueeritavad Postimeest ja Eesti Päevalehte. Samas kaheldi nende objektiivsuses, kuna arvati, et suurem osa Eesti meediast on ära ostetud. Ajalehti sirvides poliitilistel artiklitel üldiselt ei peatuta.

Õpilastel esines poliitilist arutelu ka koduses keskkonnas: tihti räägivad nad päevakajalistel teemadel (vana)vanematega. Neid diskussioone peeti aga sageli vastuoluliseks, kuna põlvkondade vahel esinevad erinevad poliitilised eelistused, eriti võrreldes vanavanematega. Õpilased arvasid, et nende vanavanemad kasvasid üles nii-öelda peapesu aegadel.

Õpilased arvasid, et vajadusel oskavad nad süstemaatiliselt infot otsida, kuid poliitiliste teemade puhul nad seda pahatihti ei tee. Samas mainisid mitu intervjueeritat, et nad on uurinud neile tundmatute poliitiliste mõistete definitsioone, mida võib pidada teadlikuks info otsimiseks. Õpilased tõid välja ka kriitilise meediatarbimise olulisuse.

Milline on aga valimistel osalemise olulisus? Noorte hinnangul oli valimisea langetamine pigem positiivne otsus ning nad arvasid, et noorte kaasamine kohaliku tasandi poliitikasse on mõistlik lahendus. Enamik intervjueeritavatest olid kindlad, et nad osalevad valimistel. Paaril õpilasel oli teada ka kandidaat, kelle poolt plaaniti hääletada. Uue valimisea sihtgrupi valimisaktiivsuseks ennustasid intervjueeritavad umbes 50-60%.

Analüüs

Noorte seas eksisteerib poliitika suhtes erinevaid arvamusi, ent üldist meelestatust võib tehtud intervjuude põhjal pidada pigem kriitiliseks. Sõnaga “poliitika” seostuvad nende jaoks enamasti negatiivsed mõisted nagu korruptsioon, petmine, segadus jne. Sellegipoolest ei jäta poliitika noori külmaks – neid kõnetavad teemad, millel on nende eludega reaalne seos ja mis neid mõjutavad. Näiteks on Rakvere õpilastel selleks riigi hariduspoliitika, kuna linna plaanitakse rajada uus riigigümnaasium.

Noored peavad enda poliitilist teadlikkust pigem madalaks, ent möönsid, et poliitilised teemad siiski huvitavad neid. Õpilaste sõnul on just kool kõige objektiivsem informatsiooniallikas, kuid nad arvavad, et praegune õppekava ei toeta piisavalt poliitilise teadlikkuse tõstmist. Esmalt näib see tehtud intervjuude valguses mõneti paradoksaalsena, kuna iseseisvalt poliitilisi teemasid seejuures ei uurita. Intervjuudest selgus, et poliitiliste artiklite puhul keeratakse pigem lehte. Autorid arvavad, et siin  on aga loogiline seos, kuna inimesele pakub miski huvi siis, kui tal tekib sellega seoses nii-öelda äratundmisrõõm. Kui ajalehtedes esinevad poliitilised teemad on koolis eelnevalt arutelu leidnud, tekib noortes ehk ka suurem huvi nende kohta hiljem lehest lugeda.

Noored ennustasid 2017. aasta kevadel läbi viidud fookusgrupiintervjuudes alanenud valimisea valimisaktiivsuseks umbes 50-60%. Värsketes Kantar Emor uuringu põhjal avaldatud andmetes seisab, et noorte huvi valimiste vastu oli küllalt suur ning uuest sihtgrupist osales valimistel 59%. Märkimisväärne on ka asjaolu, et üleriigilisest valimisaktiivsusest (53,4%) on tegemist kõrgema protsendiga (Tamm 2018). Seega – intervjueeritavate ennustatud 50-60% valimisaktiivsust on täpne.

Üldistades võib pidada intervjueeritud noori üsna poliitiliselt teadlikuks. Samas võib seda põhjendada asjaoluga, et intervjuudes soovisid osaleda õpilased, kes on enam poliitikast huvitatud. See on aga oht iga uuringu puhul – tulemused võivad olla subjektiivsed ning need ei esinda noorte üldist suhet poliitikaga.

Kokkuvõte

Uurimuse autorid viisid läbi fookusgrupiintervjuud Rakvere Gümnaasiumis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. Uurimuse eesmärk, milleks oli uurida noorte suhet poliitikaga, sai täidetud. Intervjuudest selgus, et noored peavad poliitika jälgimist oluliseks, ent ise poliitilistel artiklitel tihti ei peatu. Õpilased defineerisid poliitilist teadlikkust kui enda poliitikas toimuvaga kursis hoidmist, lisaks seostus see kriitilise meediatarbimise ja laia silmaringiga. Peamiseks infoallikaks oli sotsiaalmeedia, ajalehtedest peeti kõige objektiivsemaks Postimeest ja Eesti Päevalehte. Kõige kindlamaks infoallikaks pidasid intervjueeritavad aga kooli ning nende sõnul peaks see senisest enam tegelema poliitilise teadlikkuse tõstmisega. Valimisea langetamist pidas suurem osa noori positiivseks otsuseks ning kohaliku omavalitsuse valimiste eel olid nad kindlad, et lähevad valima.

Läbiviidud uurimus keskendus üldisematele poliitikaga seotud teemadele ning noorte poliitilisele teadlikkusele. Tulevikus võiks analüüsida täpsemalt 16- ja 17-aastastele valimisõiguse andmise tulemuslikkust ning noorte arvamust seadusmuudatuse osas. Lisaks sellele oleks oluline analüüsida, kas õpilased eelistavad pigem institutsionaliseeritud poliitikas osalemise vorme (valimised) või mitteinstitutsionaliseeritud võimalusi (petitsioonid, meeleavaldusel osalemine).

 

Kasutatud kirjandus

Ahi, Katry. 2015, “Valimisea langetamise mõju valimisosalusele: kas 16-17- aastased läheksid valima kui saaksid?”, Tartu Ülikool, Riigiteaduste instituut.  
Tamm, Mihkel. 2018 “Uuring: noored eelistasid valimisjaoskonda internetile ega taha Facebookis poliitreklaami näha”, Eesti Päevaleht, 18 märts.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply