';

Intervjuu RTS-i sügissemestri liikme Eleriin Kuuskmäega

Intervjuu RTS-i sügissemestri liikme Eleriin Kuuskmäega
Autor: Ranno Rokk

Käesoleva aasta esimene Poliitikalabori intervjuu on teie ees! Tegemist on Riigiteaduste Seltsi 2020/21. õppeaasta sügissemestri silmapaistvaima liikme Eleriin Kuuskmäega, kes õpib riigiteadusi teist aastat. Eleriin jäi silma seltsiellu mitmekülgse panustamisega, aktiivse tegutsemisega kommunikatsioonitoimkonnas ja luuletusega Poliitikalaboris.

 

Kuidas on sinu kogemus seltsiga senimaani olnud?

Üldiselt positiivne. Mul pole mingeid etteheiteid ja minu meelest on see väga hea, et meil on selts olemas, sest kõikidel erialadel ei ole sellist võimalust kokku tulemiseks. Minu arust toimib see väga hästi.

 

Millega Sa oma tegevust alustasid ja mis on sellest aja jooksul välja kujunenud?

Kohe alguses, kui ma õpinguid alustasin, liitusin kommunikatsioonitoimkonnaga, sest ma mõtlesin, et kui ma ei liitu, siis ma ei teegi midagi. Esimene aasta ma olingi pigem vähem aktiivne, kuid see suurenes just praegusel aastal. 

 

Kuidas on senised üritused sinu ülikooliaega ilustanud?

Kuna vahepeal oli koroona, siis jäi ürituste pool vaikseks, aga muidu annavad need just sellist vaheldust õppimisele ja on hea suhestuda inimestega, kes teavad mõne raske aine läbimise valusid. Selts toetab ülikoolielu.

 

Kui palju loeb sinu jaoks seltsi pakutav väljund, olgu siis tegemist ürituste või oma kirjutiste avaldamise võimalusega?

Minu meelest me teeme palju selliseid asju, mida ma muidu ei teeks. Näiteks üleeile (12.02, toim.) käisime tuubitamas ja ma ei oleks kunagi ise mõelnud, et ma läheksin sinna. Lisaks sellele on meil vaatamata olukorrale plaanid külastada ministeeriume, mis on jällegi midagi sellist, mida endamisi nii lihtsalt kätte ei saa võtta. Samuti ei ole ülikoolis seda külastamisvõimalust nii suurel määral, kuid selts pakub seda võimalust.

 

Mis on Sinu lemmiküritus senimaani olnud?

Ma arvan, et kõige toredam oli halloweeni-pidu seltsi esimehe kodus. See oli lõbus ja näitas, et meil ei ole vaja väga palju asju, et oleks lõbus ja inimesed saaksid kokku, sest tegelikult tuli sinna päris palju inimesi ja seda oli tore näha.

 

Mis on sinu suurim motivaator seltsis aktiivsena püsimisel?

Ausalt öeldes ei ole väga kindlat motivaatorit, vaid lihtsalt on see, et ma tahan ise midagi teha ja ma näen, et ma saan sellest igasuguseid oskusi ja kogemusi, mida ma muidu ei saaks. Ma tahangi ise olla aktiivne, et oleks midagi muud, millele peale õppimise keskenduda.

 

Millised on sinu soovitused seltsi liikmele, kellel oleks soovi panustada rohkem, kuid on ebakindel või ei oska kuskilt alustada?

Ma ütleks esiteks, et käi üritustel, sest sedasi leiad inimesi, kellega sa muidu väga ei suhtle. Samuti saad rohkem teada ka, kuidas selts toimib. Edasi liitu toimkonnaga, kus saad avaldada arvamust, sest keegi ei solvu või ei hakka vihkama sind, kui sa midagi ütled, ja seal on tore oma sisendit anda. Sealt edasi minna on juba lihtsam.

 

Mis on Sinu edasised ambitsioonid seoses seltsielu edendamisega?

Praegusel ajal on keeruline kokku saada, aga ma tunnen, et sooviks uute inimestega, kes liitusid kommunikatsiooni toimkonnaga, kokku saada. Samuti tahaks, et kõik oleksid  aktiivsemad ja sooviks isegi olla veelgi julgemad oma ütlemistes. Aga kuna meil [kommunikatsioonitoimkonnas] on üpriski kindel tegevuskäik, siis midagi uut on keeruline teha. Üldiselt soovin enda toimkonda edasi arendada ja innustada inimesi rohkem tegelema.

 

Semestri silmapaistvamaks liikmeks valimisel jäi juhatusele silma just Sinu kirjutatud luuletus Poliitikalabori rändirubriiki. Kustkohast tuli selle inspiratsioon?

Inspiratsioon tuli ikka sellest, mis parasjagu valitsuses toimus. Ma muidu kirjutan ka luuletusi, kuid mitte alati poliitikast. Vahepeal, kui mingi teema käib närvidele, siis on lihtne end luulevormis välja elada. Luuletuse avaldamisega on ka see tõik, et see pole liiga riskantne, sest kui keegi solvub, siis saab neile alati meelde tuletada, et tegemist on mitmetähendusliku ja erinevalt tõlgendatava kirjutisega. Aga kokkuvõtvalt sain ideid uudistest.

 

Kas luuletuse eesmärk oli jääda piisavalt neutraalseks või oligi tegemist enda välja elamisega?

Üks osa oli kindlasti väljaelamine, aga teine osa oli see, et ma kritiseerisin kõiki osapooli võrdselt – kõigil oli midagi, mida nad saaksid parandada enda tegevuse poolest. Ma ei taha kunagi konkreetselt üht poolt rünnata, vaid pigem kritiseerin.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply