';

Riigiteaduste turundamine ja uute tudengite värbamine. Lühiülevaade TÜ avatud uste päevast

Riigiteaduste turundamine ja uute tudengite värbamine. Lühiülevaade TÜ avatud uste päevast
Autor: Raneli Müllerson

26. veebruaril avas Tartu Ülikool oma uksed peatsetele üliõpilastele, et tänased tudengid tulevastele kolleegidele oma erialasid tutvustada saaksid. Ka riigiteadlased olid varmalt kohal, värvati uusi tudengeid ja tutvustati Skytte eluolu. RTS-i juhatus koosseisus Birgit Tarien, Alice Gorobets ja Kaarel Keskra ning seltsi detsembrikuu liige Tanel Kerge olid lahkelt nõus Poliitikalaborile andma ülevaate, kuidas läks ja kas riigiteadusi on kerge müüa. Küsis Raneli Müllerson.

 

Avatud uste päeva infomessil saavad külalised vastused küsimusele „Kuidas olla rohkem kui lihtsalt üliõpilane?“ Aga kuidas siis olla?

Birgit: Liituda seltsiga! Et olla aktiivne, tuleb teha ka midagi muud, kui loengutes istuda ning kodutöid teha, selleks on hea võimalus liituda RTS-iga.

Alice: Tartus on loodud fantastiline koostöövõrgustik tudengiorganisatsioonide vahel, mis teeb „rohkem olemise” väga lihtsaks. Olla rohkem kui lihtsalt tudeng tähendab väljaspool kooli meeldivas seltskonnas viibimist ja töötamist, mis aitab luua tutvusi ja sõprusi, mis on tulevikus täpselt sama olulised, kui kraad või paber, millega lõpetad. 

Kaarel: Nõustun Alice’iga. Tudengiorganisatsioonid pakuvad keskkondi, kus saab luua tutvusi inimestega, kellega koolis ei kohtuks, à la füüsikud-keemikud, ning mida rohkem sa teed ja silma paistad, seda rohkem see kasuks tuleb, seepärast tasubki Olla Rohkem.

Tanel: Ära jää ainult õppima – käi väljas, tutvu inimestega, võta osa seltsi tegevustest ja network’i võimalikult palju. Samas rõhutan ka seda, et kui kooli tulla, siis ei tohiks kooli ka ära unustada. Tee kõik enda tööd tähtaegselt ära ning kui peakski juhtuma, et ei saa mingil põhjusel seminari minna või tööd tähtajaks valmis, siis räägi sellest õppejõududega – ka nemad on inimesed ning võrreldes gümnaasiumiga võtavad nad ka sind kui täiskasvanut. 

Carlos Kleimann ja Elo Sihv potentsiaalsete uute riigiteadlastega. Foto autor on Karoliina Tammel

Mis on põhilised asjad, millega riigiteadusi n-ö müüa? Miks on meie eriala teistest parem?

Birgit: Riigiteadused on väga-väga lai eriala, mis on tänapäeva maailmas suur eelis. Mitmed ametid või positsioonid nõuavad, et inimesel oleks lai silmaring. Riigiteaduste eriala  annab tudengile just need teadmised, et mõista paremini, mis tema ümber toimub. Ma usun, et see kõnetab noori enim.

Kaarel: Ma alustaksin hoopis vastupidi. Riigiteadused ainuüksi ei pruugi olla parem kui teised erialad. Mis riigiteadused heaks muudab, on see, et see annab inimesele laia põhja, millega edasi minna. Sisuliselt on see eriala, millel on 1000 väljundit. Võttes näiteks IT riigiteaduste kõrvalerialaks, on väga suur võimalus, et sinust võib kujuneda väga võimas analüütik, kes mõistab nii tehnilist poolt IT näol kui ka teoreetilist poolt riigiteaduste kaudu.

Alice: See annab väga hea põhja tulevikus erinevates sektorites tegutsemiseks. Väga hästi kokkusobitatav teiste erialadega – ükskõik, mida juurde ei õpiks, annab see koos riigiteadustega mingist valdkonnast väga hea ülevaate ja võimaluse sinna tööle asuda. Lai valik valdkondi, kus tulevikus töötada: teadusvaldkond, ülikool, ministeerium, amet, mõni teine riigiasutus. Eraettevõtlus ja kolmas sektor on samuti head valikud.

Tanel: Levinud vastus on, et müüme riigiteadusi sellega, et siin õpid sa poliitikuks, aga tegelikult on meie kasuks see, et riigiteadused on niivõrd lai eriala. Uus tudeng pole kindel, kas ta tahab saada ettevõtjaks, ajakirjanikuks või politoloogiks – no worries, we gotcha bruv. Samal põhjusel ütleksin ka, et meie eriala on teistest parem, sest lai haridus annab tulevikus eduks paremad eeldused. Teine põhjus on see, et meie erialal ei ole niivõrd kindlaid reegleid ette antud, nii et iga tudeng saab õpingute käigus areneda täpselt sellest suunas, nagu tema heaks arvab. Kolmandaks on siin palju häid praktikavõimalusi.

Kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga – Kaarel

Miks peaks praegune abiturient valima riigiteadused just Tartu Ülikoolis, mitte Tallinnas?

Birgit: Skytte pakub tudengile palju erinevaid valdkondi, mida uurida või õppida. Samuti on meie majas oma ala spetsialistid, ühed parimad politoloogid nii Eestis kui ka maailmas. 

Kaarel: Ei oska öelda, ma pole Tallinna Ülikoolis käinud, sama on TTÜ-ga. Eks mõlemal on omad plussid ja miinused – Tartu puhul aga ongi ehk just see, et tegemist on Baltikumi parima ülikooliga ning Tartu riigiteadused on oma valdkonna tipus. Lisaks on Tartu puhul positiivne see, et kui abiturient tuleb Tallinnast, on tal võimalik luua täiesti uus suhtlusvõrgustik ning astuda enda mugavustsoonist välja. Lõppude lõpuks on sellel erialal võimalik kohata nii kantslereid, ministreid, analüütikuid kui ka miljonäre.  

Alice: Tartu on tõeline tudengilinn ja seega uue üliõpilase jaoks paremat kohta pole. Tartus on suur tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustik Ole Rohkem, mille eesmärk on muuta Tartu kõige arendavamaks kohaks tudengi jaoks ja seda ta ka on. 

Tanel: Tartu > Tallinn. Ma küll ei tea, kas Tallinnas tegutseb mingisugune erialaselts nagu RTS, kuid kui seal analoog puudub, siis juba RTS-i pärast. 

Nii nägi välja riigiteaduste laua väljapanek. Foto autor on Alice Gorobets

Mis on teie sõnum noori riigiteadusi õppima kutsudes?

Birgit: Avarda enda maailmavaadet ja tule õppima mõistma seda, mis su ümber toimub.

Alice: Riigiteadusesse sobib hästi tudeng, kellel on huvi selle vastu, kuidas maailm töötab ja kuidas seda luuakse läbi erinevate poliitikate (mis on kõige aluseks minu arvates). Kui mõni sotsiaalne teema on südamelähedane, siis riigiteadusi õppides saad teada, mida peab tegema, et seda lahendada.

Kaarel: Lihtsalt öeldes: kui sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb sinuga. Samas ei tasu arvata, et riigiteadust õppides saab sinust järgmine peaminister; igal kursusel on vähemalt 3-4 tükki, kes seda soovivad. Riigiteadusi õppides omandad sa laiema pildi elust enesest.

Tanel: Kui arvad, et riigiteadused võiksid sulle enim huvi pakkuda, siis tule ja proovi ära.

 

Kuidas äratada noortes huvi poliitika vastu? Sealhulgas nii aktuaalsete teemade, rahvusvaheliste suhete kui ka poliitteooria vastu.

Birgit: Huvi poliitika vastu ei saa otseselt peale suruda, küll aga näitab statistika, et viimasel ajal on noorte huvi kasvanud ja ma usun, et nii jätkub see mitu aastat. Poliitika võlu on see, et iga poliitiline tegu mõjutab mingil määral meid kõiki ja selle analüüsimine on väga põnev.

Alice: Ma arvan, et huvi ühiskonnas toimuva vastu tuleb siiski seestpoolt. Aga seda saab kindlasti arendada, pakkudes juba koolieas põnevat politoloogia käsitlust ning selgitades noortele, et tegelikult ei ole poliitika igav ja ei ole lihtsalt Mart Helme kõiki elusolendeid sõimamas. Paljudele noortele on mingi sotsiaalne probleem südamelähedane ja kui näidata neile, kuidas see on seotud poliitikaga ja kuidas seda läbi erinevate poliitikate muuta saab, siis oleks huvi ka suurem, aga praegu tundub poliitika noortele kauge.

Tanel: Poliitika vastu peaks mingisugunegi huvi olema absoluutselt kõigil inimestel, kuna see mõjutab meid kõiki. Millega noortes huvi tekitada? Väga head vastust ma anda ei oska, tõenäoliselt lihtsaim viis seda teha oleks noortele selgitada, kuidas poliitika mõjutab meie elu ning teavitada neid, et lause „ma ei lähe valima, kuna mind ei huvita, mis Toompeal toimub“ on rumalus. 

 

Kuidas üleüldiselt läks? Kas huvi meie eriala vastu oli suur või jäi kiduraks?

Birgit: Meie eriala vastu oli küll suur. Kuigi paljud ei teadnud, mida see eriala endast täpsemalt kujutab, siis pärast lühikest tutvustust tunti palju huvi meie tegemiste ja õpingute vastu. Usun, et need noored, kes meiega rääkisid, kaaluvad nüüd seda eriala palju tõsisemalt, kuigi oli ka neid, kes teadsid, et see on nende kutsumus. Väga põnev üritus oli, kindlasti lähme järgmisel aastal uuesti!

Alice: Mina arvan, et läks väga hästi! Kõik, mis seostus seltsiga, tundus noortele põnev ja ma usun, et saime täitsa mõned uued riigiteadlased enda seltsi küll.

Tanel: Päris hästi läks. Tegin ise pitch’i, kus pidin mõtte riigiteadustest kolme minuti jooksul maha müüma ja üleüldiselt tundus, et tulevastele tudengitele meeldis see, mida me õpime ja teeme.

Lõppude lõpuks on sellel erialal võimalik kohata nii kantslereid, ministreid, analüütikuid kui ka miljonäre – Kaarel

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply