';

Värske veri Seltsi võimuladvikus. Intervjuu uue juhatusega

Värske veri Seltsi võimuladvikus. Intervjuu uue juhatusega
Autor: Raneli Müllerson

Kui mitu korda ühte kohta tõmbab, siis järelikult sa pead seal olema -Alice

Eelmise aasta detsembrikuu Riigiteaduste Seltsi üldkoosolekul toimus kõige muu kõrval ka uue juhatuse valimine. Ainsa kandidaadina valiti juhatuse esimeheks esmakursuslane Birgit Tarien, ning aseesimeesteks Alice Gorobets, samuti esimeselt kursuselt, ja Kaarel Keskra, kellel käsil teine kursus. Värske juhatus on kõigest eesootavast rääkides ilmselgelt elevil ja plaanidest jutustatakse säravate silmadega. Ülevaade antakse ka sellest, mis juba lühikese juhatuses oldud aja jooksul ära on tehtud. 

 

Mis olid esimesed mõtted seltsi astudes? Kas tahe aktiivselt kaasa lüüa on olemas olnud algusest peale?

Kaarel: Kui ma liitusin, siis olin tulnud just Tartusse, mul ei olnud väga sõpru siin. Tundsin, et Riigiteaduste Seltsis on kergem inimestega suhestuda , kuna sa õpid samal erialal. Liitusin Poliitikalaboriga, ma ei oska öelda, kui aktiivselt, seda saavad teised vaadata tagantjärele.
Alice: Mulle meeldis kõiki muid asju teha kooli kõrvalt, sest need olid lõbusamad kui õppimine. Mõtlesin, et kui ma ülikooli tulen ja õppima pean, siis ma tahan ka hästi aktiivne olla. Riigiteaduste Selts tundus kõige loogilisem koht, kust alustada. Ma ei oskagi kuidagi mitte-aktiivne olla mingis organisatsioonis.
K: Kui mina liitusin, siis reaalselt meile promoti seda hästi aktiivselt juba esimesest päevast. Praeguse kolmanda kursuse inimesed tulidki “tsau, kuule, liitu ka seltsiga, meil on nii lahe ja me teeme palju üritusi koos”. Sellest oli võimatu mööda pääseda.
Birgit: Ma arvan ka, et sellest oli võimatu mööda pääseda, oli kohe bänner seal all, kui  instituuti sisse astusid.
A: Ainult bänneri pärast tulidki *naerab*.
B: Sa näed seda iga päev ja mõtled, et ah peaks liituma ikka. Aga ma tulin ka Tartusse niimoodi, et mul ei olnud väga palju tuttavaid siin ja ma ei teadnud, mida ma peaks selle vaba ajaga siis tegema loengute kõrval. Minu jaoks on ülitähtis, et kui sa oled kuskil, siis sul oleks mingisugune toetav kogukond olemas. Eriti kui on sellised jutud, et kui oled ülikoolis, siis näedki ainult loengutes inimesi ja rohkem ei suhtle. Liitusin sisekommuga alguses ja tegin ka asju seal, rääkisin natuke juurde ja nii oligi.
A: Mulle tundub seltsis olemine väga iseenesestmõistetav osa riigiteaduste õppimisest. Meie visioon-missioon ongi, et tulevikus on see reaalselt igal riigiteadlasel ilmselge ja loogiline samm, mille ta lihtsalt teeb.

 Minu jaoks on ülitähtis, et kui sa oled kuskil, siis sul oleks mingisugune toetav kogukond olemas. Eriti kui on sellised jutud, et kui oled ülikoolis, siis näedki ainult loengutes inimesi ja rohkem ei suhtle -Birgit

Mis ajendas juhatusse kandideerima?  Kuidas just selline seltskond kokku sai pandud?

B: Mulle kirjutas Liisa [Jõerüüt -toim.], ütles “kuule, seltsil oleks uut juhatust vaja, kas sa ei tahaks kandideerida esimeheks”. Mõtlesin, et liiga ambitsioonikas tundub, ma just liitusin seltsiga, veel ei tea kõiki inimesi ja kuidas selts toimib. Kui viimane päev oli, siis mõtlesin, et suva, kandideerin. Pärast sain teada, et ma olin ainus kandidaat. Siis ma tahtsin endale häid aseesimehi. Tahtsin kedagi, kes on enne seltsis olnud pikemalt, kes teab veits, kuidas asi toimib, siis vaatasin Kaareli poole. Gennis vist küsisin.
K: Jaa, meil oli kell üks öösel jutuajamine Genis, et kuule tule juhatusse, kuidagi läks niimoodi.
B: Mõtlesin siis, et tahaks enda kursuselt kedagi veel, et oleks seda uut verd rohkem. Alice on selline tubli, töökas ja aktiivne ning räägib hästi palju, mis on tegelt hea.
A: Ma olin väga elevil. Ma olin ka mõelnud kandideerimise peale, aga mõtlesin samuti, et ma ei tea võib-olla sellest asjast nii palju kui peaks. Mulle tundus, et vanemad kursused sobiksid sinna paremini. Kui Birgit kirjutas, siis ma mõtlesin, et see on saatus. Ju siis ikkagi pidi nii minema, sest kui mitu korda ühte kohta tõmbab, siis järelikult sa pead seal olema.

 

Milline on praegu olnud suhtlus eelmise juhatusega? Kas nad on võimupositsioonist kergekäeliselt lahti lasknud ja kas teil toimub omavahel ka koostöö?

A: Nad on olnud väga toetava suhtumisega. Mulle meeldib see, et nad on meile rääkinud nii omaenda seltsi tulevikuvisioonist ja asjadest, mis nad on teinud, seal hulgas asjadest, mis nende arvates läksid pigem negatiivselt. Ma arvan, et see on väga imeline omadus, kui osatakse analüüsida oma vigu. Ja nad on olnud hästi tublid ja me teeme ikka veel nendega koos asju, näiteks nüüd hakkame Aleksiusega korraldama ühte väljasõitu seltsile.
B: Ja Jakobiga hakkame panema turundusstrateegiat paika. Ma arvan, et üleandmine läks suht kergesti, väga hea oli kuulda nende lugu ja kogemusi. Tore on näha, et nad siiamaani on väga aktiivsed seltsis.
A: Suhtleme ka Joanna Kurvitsiga, seltsi asutajaga, kes on samamoodi väga toetav ja abistav ningme kohtume temaga varsti. See on hästi mõnus koostöö, kui eelmised juhatused ei ole kuhugi ära kadunud ja neile läheb selts endiselt väga korda.
K: Nad ise ka kirjutavad kogu aeg, pakuvad abi. Seda on tunda, et neid ka huvitab, ei ole päris nii, et andsid juhatuse üle ja nüüd on vsjo. 

Meie töö ongi vundamendist natuke edasi ehitada -Kaarel

Mida tahate eelmise juhatuse tööst kaasa võtta, mida jätkata? Või kas on midagi sellist, millega kohe üldse ei taha edasi tegeleda?

A: Arvan, et toimkonnad on väga hästi tööle saadud.
B: Eriti sisekommu. Selle töölepanek oli üks nende suurimaid saavutusi. Kindlasti tahaks seda jätkata, et sisekommu ikka toimiks nii, nagu nad toimivad praegu. See on megasuur saavutus nende poolt. Üritused ka toimivad päris hästi.
A: Ega Poliitikalaboril ka midagi viga pole.
K: Ütleme nii, et vundament on võrdlemisi hästi laotud, sisuliselt meie töö ongi vundamendist natuke edasi ehitada. Eks muidugi nipet-näpet asju on vaja teha, kõike aktiivselt üleval hoida.

 

Olete juhatuses olnud detsembri algusest, mis on olnud suuremad või väiksemad asjad, mida seni teinud olete?

K: Kindlasti Solvakuga kokku saamine. Koordineerisime seda, kuidas meie ja instituudi eesmärke kooskõlastada.
B: Meil on väga hea koostöö instituudiga tekkinud, näiteks see lahtiste uste päeva [link] värk. Rääkisin Evelyn Pihlaga kohe algusest peale, et lähme sinna. Evelyn Pihla rääkis Skytte lauas instituudist ja erialast ja ütles “seal on see teine laud, seal on tudengid, nad saavad rääkida teile rohkem”. Üks meie point on see, et seltsis oleks hea, aga et ka instituut näeks meid rohkem, ja me arvestaks teineteisega rohkem. Et see koostöö oleks veel tihedam, kui varasemalt on olnud.
A: Me alustasime kohe sellest, et me hakkasime ükshaaval kohtuma meie jaoks oluliste lülidega, kes annaksid meile sisendit, mida me võiksime oma töös teha, näiteks Solvak ja Trineja ilmselgelt eelmine juhatus, nüüd varsti ka Joanna. Kuulasime ära eelmise juhatuse ja nad olid välja toonud mingid asjad, mida nad oleksid teisiti teinud. Me määrasime endale südamelähedased valdkonnad/teemad, mida me tunneme, et tuleb seltsis edasi arendada ja millega tegeleda. Need ei ole probleemkohad, vaid arengusuunad. Birgitil on turundus/väliskuvand, selle sees me oleme teinud näiteks avatud uste päeva, “Õpi Tartus!” konverentsi, Solvakuga turundusstrateegiate arutamine, varsti hakkame tegema üldist seltsi turundusstrateegiat. Kaarelil on rahaline efektiivsus, eelarve. Seal on eriti tihe koostöö ürituste toimkonnaga, kuidas nende eelarve jätkusuutlikumaks muuta. Ja minul on liikmete areng ja sellega käsikäes käiv motivatsioon. Mina hakkan läbi viima arenguvestlusi toimkondade juhtide ja juhatuse liikmetega, et vaadata, kuidas inimesed tunnetavad organisatsiooni mõju ja enda rolli/panust selle sees ja mis on meie seltsi kuulumise motivatsioon. Vahel motivatsioon on kõikuv. Korraldame ka sellise motivatsiooni-inspiratsiooni arengupäeva taolise asja, mis keskendub meie liikmete koolitamisele ja arengule.
B: Kuigi see tagasisideküsitlus oli väga abistav, me tahaksime suuremat kuvandit, kuidas kõik tunnevad ennast siin ja mida saab parandada. Et kas siis anda järgmisele juhatusele näpunäiteid või suuna, kuidas veel saab areneda. Paratamatu on see, kui me oleme ühe semestri juhatuses, siis me ei jõua selle ajaga nii palju saavutada. Me ikkagi anname endast parima, et vähemalt uus juhatus saaks asja ilusti üle võtta ja seada endale eesmärgid uueks aastaks.
A: Liitusime OleRohkem koostöövõrgustiku tervisearengumudeliga, mis on täiesti uus mudel ja välja töötatud selleks, et organisatsioon saaks areneda viies erinevas valdkonnas, keskne on vaimne tervis, seal on ka keskkond ja sellised lihtsalt inimesega käsikäes käivad teemad. Eks näis, mis sellest saab, aga mina võtsin selle asja enda peale ja vaatame, kuidas me saame meie organisatsiooni vaimselt-füüsiliselt tervemaks.

 

Uue juhatuse koosseis vasakult paremale: Alice Gorobets, Birgit Tarien, Kaarel Keskra

 

Juhatus on üks RTSi toimkondadest. Kuidas plaanite ülejäänud kolme töös kaasa lüüa ja kuidas nende tööd edendada? Arenguvestluste teema tuli juba välja, aga mida veel?

A: Arenguvestlused on jah üldised, me küll anname tagasisidet lõpuks ka toimkondadele, aga meie mõte oli see, et kuna need on väga hästi toimivad üksused, siis need võikski jääda autonoomseks, me ei trügi sinna liiga palju. Birgitiga lahkusime ka sisekommust, selleks, et nad saaksid seal ennast vabamalt tunda ja oma tööd teha, et poleks sellist pinget, et juhatuse liige hullult kontrollib mu tööd. Seda mainis meile ka eelmine juhatus, et nad olid liiga palju toimkondades ja siis tekkis seal raskusi. Meie näeme, et toimkonnad toimivad väga hästi ja me teeme pidevalt laiendatud juhatuse koosolekuid, siis me saame sealt piisavalt hea ülevaate, kuidas toimkondadel läheb, saame juhtidele jagada oma mõtteid ja koostööd teha.
K: Lühidalt kokku võttes, me usaldame toimkondade juhte piisavalt, nii et me peame ainult laiendatud juhatuse koosolekuid ning kuna nad on iseseisvad üksused, siis me ei sekku neisse. Kuigi mõnes spetsiifilises küsimuses siiski sekkume, näiteks mina ürituste toimkonnas vaatan osasid asju, aga chat’is ma ei ole. Micromanagement ei ole meie suund.
B: Me nüüd uuesti kuulutame, et laiendatud juhatuse koosolekud on kõik avalikud, kui keegi soovib rohkem kaasa rääkida, siis nad on teretulnud. 

 

Esimese kursuse tudengitelt on tulnud tagasisidet, et hetkel on seltsi üritused liiga kolmanda kursuse kesksed ja siseringipõhised. Kuidas riigiteadlasi integreerida ja uutele tudengitele (s.h praegune esimene kursus ja ka 2020 sügisel sisseastujad) tekitada tunne, et ka nemad on seltsi ja üritustele oodatud?

B: See ongi hetkel üks põhiprobleem. Oleme sellest rääkinud toimkondadega ja aktiivsemate seltsilistega. Meie ja toimkondade juhid peame olema eeskujuks teistele, kui näeme, et keegi istub üksi, siis meie oleme need, kes lähevad juurde “tule lähme mängime piljardit, liitu seltsiga”. Me oleme selle südameasjaks võtnud, et ei lase kellelgi üksi olla ja ei taha, et tekiks mingid grupid, vaid ikkagi sulandumine.
K: Haara endaga kaasa see sõber, kes ei käi seltsi üritustel. Kui panna end sellesse sundpositsiooni, et lähed ja istudki selle kolmanda kursuse tudengi kõrvale, siis tegelikult ei ole midagi hullu, nad suhtlevad sinuga väga hea meelega. Ma ütleks, et 3. kursuse puhul on väga hea see, kui head suhtlejad nad on. Me oleme juhatusega veel arutanud ka, et personaalsem lähenemine oleks see õige suund, et kirjutadki eraldi mingile tüübile “jou, mis täna teed, tule seltsi üritusele”, see annaks äkki vau-momendi, “vau, juhatuse esimees kirjutas mulle”, me pole seda proovinud, aga mine sa tea.
B: Ürituste toimkond tahab teha selliseid asju, kus oledki sunnitud rääkima, näiteks lauamänguõhtu oli. Monopoli mängides ikka paratamatult räägid, tekivad naljad.
A: Seda lõimumisprobleemi arutades on väga positiivne üllatus olnud kõigi suhtumine, kõik tahavad omavahel sõbrad olla ja koos asju teha. Tahaksin südamele panna, et see on iga seltsilise enda töö ka, ise peab proovima olla aktiivsem suhtleja ja võtta näiteks keegi uus kampa. Üritusi võib lõputult korraldada, aga see on igaühe enda panus ka. Sellesama motivatsiooni-inspiratsiooni arengupäeva eesmärkidest oleks kõikide omavaheline suhtlus ja et igaüks leiaks omale vähemalt ühe uue sõbra.

 

Mainisite enne Solvakuga suhtlemist. Milline on plaan seltsi rohkem instituudiga siduda, kas on eesmärk rohkem koostööd teha?

A: Ta ise [Solvak -toim.] on ise tohutult toetav ja koostööaldis. Tõenäoliselt proovime tekitada võimalusi rohkemate magistriinimeste kaasamiseks, teha ühine strateegia. Kuna me oleme osa Olerohkem koostöövõrgustikust, siis on seltsile oluline, kui nad töötavad välja mõne arenguprogrammi-taolise asja, mis aitab organisatsioonidel oma tegevuse muuta kakskeelsemaks. Lisaks plaan, kuidas populariseerida bakast magistrisse minekut.
B: Instituut täiega tahab meilt tagasisidet, et näiteks kuidas meil majas parem oleks või kuidas kursusi parandada.
A: Siinkohal üleskutse seltsilistele ja üleüldse riigiteadlastele, et kui on ideid, kuidas instituuti paremaks muuta, siis kirjutagu meile, Solvakule, Aigile, laiendatud juhatusele, ükskõik millisele seltsilisele.

 

Mis on eesmärgid kevadsemestriks?

K: Rahaline ülevaade, kui palju kuhugi kulutame ja aruanded sellest.
A: Eesmärgid tulenevad tugevalt meie valdkonnalistest tegevustest ehk liikmete areng, motivatsioon, väliskuvand. Üritame ka teha seltsile tulevikus MTÜks muutumise lihtsamaks. Meie aja jooksul seda ei jõua juhtuda, see on pikaajaline protsess, mis nõuab korralikult kõiki aruandeid, protokolle. Me teeme sellega algust juba praegu.
B: Töötada välja turundusstrateegia, kaasata rohkem inimesi seltsitegevusse, efektiivsem koostöö toimkondade siseselt-väliselt. OleRohkemaga ja instituudiga ka rohkem koostööd teha.

 

Mis on MTÜks olemise eelised?

B: Kindlasti jätkusuutlikkus, stabiilsus, finantsturvalisus. Me ei peaks enam ainult instituudi peale jääma lootma, saaks rohkem sponsoreid ja toetusi küsida näiteks isegi riigilt. Selts kui selts saab küll eksisteerida, aga MTÜ annab juriidilises mõttes legitiimsust ja prestiiži juurde. See on tähtis, kui me tahame, et selts 10-15 aasta pärast siiski toimiks. Me tahame selleks vundamendi ette valmistada, et oleks lihtsam tulevikus MTÜks muutuda.

 

Viimaseks küsin teilt sama, mida küsiti Poliitikalaboris ilmunud intervjuus [link] eelmiselt juhatuselt. Milline võiks selts olla kahe aasta pärast?

K: Üldprintsiibis samasugune, üritusi võiks toimuda, inimesi võiks olla. Jätkusuutlik.
A: Kaks aastat on väga lühike aeg, ma pigem võtaks viis või kümme aastat. Kahe aasta pärast me oleme veel siin. Eksisteerimine on juba väga suur eesmärk. Seltsiga liitumine peaks olema prestiižikas, iseenesestmõistetav. Rohkem koostööpartnereid, oleksime OleRohkem võrgustiku põhitegijad. Oleks endiselt hea ja meeldiv meelelahutuslik koht, aga samas pakuks kvaliteetset õpituge.

Micromanagement ei ole meie suund -Kaarel

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply