Autor: Ilja Assafatov Aastatuhandeid on inimkond otsinud vastust küsimusele, mis teeb inimesi õnnelikeks või vähemalt oma eluga rahulolevateks. Mõned on seisukohal, et vaimne areng ja kvaliteetsed inimsuhted, mõned rõhutavad raha
Author: Oto Šereš In this article the question of whether globalization is rendering the nation-state obsolete will be tackled. In order to assess this question, it is necessary to evaluate
Author: Mahmoud Elgindy As of late 2018, the Syrian Civil War has seen widespread and diverse foreign involvement in both support of the Syrian regime and various rebel groups.
“Kaevuvesi ei ole allikavee vaenlane” – Hiina vanasõna Üheks kultuurisemiootika alustalaks on eristus “oma” ja “võõra” vahel (Salupere 2016: 49; Lotman 1999: 58, 70, 131), olgu see tähistatud
XIV Riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest, kelle sekka mahtusid ka mõned riigiteaduste tudengid. Poliitikalabor sai neist kokku kahega, et vestelda politoloogia suhtest poliitikaga, erakondade köögipoolest ning erialasest haridusest üldisemalt.
Autor: Holger Sooster “Saaks vaid õhku” vasardab peas. Ent hingetuks ei võta mitte hoone tuledes särav fassaad, vaid kõrgus merepinnast. 45-kraadine tõus eraldab riigiteadlasi tsiviliseeritud maailmast, mistap õhk on
Autor: Kaarel Keskra Kuidas Teil koolis õppimisega läks? Kas Teil oli ka lemmikaineid? Nii ja naa. Otse pärast keskkooli olin ma ühe aasta käinud Tallinna Tehnikaülikoolis. Sealt tulin aga ära,
Autor: Daniel Tamm Suure auditooriumi tagumises otsas istumisel on mitmeid miinuseid. Õppejõudu on kehvemini kuulda ning tema miimikat kehvemini näha, kuid samas on viimasel real omad sotsioloogilised eelised. Näiteks
Autor: Johannes Voltri Kas Sina teadsid, et omaanlaste üheks rahvusroaks on halvaa, mida tuleb juua kohviga ja millel pole Eestis ja Soomes müüdama halvaaga mitte midagi pistmist? Või et
Autor: Daniel Tamm Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud
Autor: Olle Paas Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma
Autor: Andres Reimann In her 1958 book “The Human Condition”, German philosopher Hannah Arendt, when writing about Rousseau, action and natality, drew a conclusion — individuals undergo a second birth,
Autor: Anna Linda Tomp Cults of personality are far from being a new phenomenon. They have been around as long as the concept of a strong leader has been
Autor: Daniel Tamm Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest,
Sissejuhatus ja järelsõna: Karl Lembit Laane 2017. aasta 9. novembril korraldas Riigiteaduste Seltsi eellane Poliitikalabor arutelu instituudi olukorra ja (p)arendamisvõimaluste üle. Sellest koorus omajagu palju ideid, millest suur osa
Autor: Piibe Nõmm Raamatusse “Poliitika ja antipoliitika” on kokku kogutud Jaan Kaplinski artiklid, mille ta on kirjutanud aastatel 1987‐1991. Seega annab see hea ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise ajast, selle
Arutelu korraldasid Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tuutorid Karl Lembit Laane, Jakob Päll ja Pärt Dolenko ja viis läbi Karl Lembit Laane.
Räägime alustuseks teist endist. Milline on teie taust ja kuidas te üldse jõudsite siia punkti, et kandideerite Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaks? Tegelikult olen selle sama instituudi kasvandik. Millal siia
Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin möödunud kevadsemestril Tšehhis Masaryki ülikoolis. Alguses soovisin kandideerida Karli ülikooli Prahasse, kuid sel semestril polnud see võimalik. Seega
Autor: Meinhard Pulk “Tee orjusesse” kirjutamise (1941-1944) ajal mõjutasid seda mitu maailma ajaloo mõttes erakordset aspekti. Üks neist oli majanduspoliitiline – 19. sajandil esile kerkinud vabaturumajanduse ja klassikalise liberalismi populaarsusele
Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin eelmisel kevadsemestril Hollandis Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis (The Hague University of Applied Sciences). Kui nüüd päris aus olla,
Igavese taastulemise võimalikkus, kirjutas Heidegger Nietzschet lugedes. Tagasi tullakse. Tullakse uues struktuuris ja sisus, võimus ja teadmises. Nõnda tuleb ka totalitarism, märkame seda siis või mitte, on ta kohal ja
Autor: Kaarel Keskra Praktika – kindlasti üks asi, mille sooritamist on üks riigiteaduste tudeng õpingute ajal kaalunud ning mis mõnel on juba selja taga. 24. oktoobril toimus meie armsal Toomemäel
Autor: Daniel Tamm Kui Hans-Georg Gadamer leidis, et iga teksti tuleb käsitleda kui vastust küsimusele, mille uurija peab välja selgitama, siis käesoleva teose puhul on algküsimuse otsimine õnneks lihtne. Proloogis
2018. aasta suvel veetsin poolteist kuud Välisministeeriumis, olles praktikant Arengukoostöö- ja Humanitaarabi osakonnas. Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Kandideerimine oli imelihtne, paluti CV-d ning motivatsioonikirja. Samuti sooviti
Autor: Karl Lembit Laane Kui me vaatleme ükskõik millist riigisisest poliitilist liikumist või jõudu, siis me näeme, et igaüks neist lähtub mingisugusest ideoloogiast. Igal ideoloogial on aga kolm olemuslikku tahku:
Autor: Fred Gregor Rahuoja Poola filosoofi Leszek Kołakowski tööde hulgas esineb pealkiri „Revolutsioon kui ilus haigus” vaid 1979. aastal avaldatud essee pealkirjana. Seega teos, mida antud arvustuses käsitletakse, on valik
Autor: Pavel Prokopenko Võtsin arvustuseks raamatu, mida peetakse utoopiliseks. Püüdsin välja selgitada, miks see “Hea uue ilma” puhul just nii on, ning leida raamatus esinevaid vastuolusid, et see veendumus ümber
Autor: Laura Laumets Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli ja riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin möödunud kevadesemestri Erasmuse programmiga Ungaris Budapesti Corvinuse Ülikoolis. Soovisin õppima minna mõnda
Autor: Martin Mölder Õppeaasta ja paljude jaoks ka ülikoolitee algus on paras hetk mõelda sellest, mis peaks saama ülikooli lõppedes. Oleks ilmselt tore leida väärtustatud, hästi tasutatud ja arenemisvõimalusi pakkuv
Autor: Joanna Kurvits Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka
Autor: Romet Tasa Käesolevas raamatuarvustuses vaatlen „Leftism: From De Sade And Marx To Hitler And Marcuse“ esimest osa, mille pealkiri on „The Leftist Mind“. Seetõttu mõtlen sõna „raamat“ all raamatu
Autor: Anna Linda Tomp Slavoj Žižeki “Trouble in Paradise” (2014) ehmatab autorile võõrast lugejat nii stiili kui ka mõtete radikaalsuse poolest. Ka korduval lugemisel harjumatuna mõjuv kirjutamismaneer kätkeb endas kirevat
Autor: Jakob Päll Valisin enda raamatuarvustuse jaoks Austria kirjaniku, ajaloolase, poliitikafilosoofi ning konservatiivse liberaali Erik Kuehnelt-Leddihni teose “Demokraatia analüüs” (1995). Ühest küljest filosofeerib ta selles demokraatia üle ning teisest annab
Autor: Meinhard Pulk Artikkel on esmakordselt avaldatud portaalis Soccernet.ee. Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja
Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool
Autorid: Andres Reimann, Kristel Jakobson & Karl Juhan Saks Andres Reimann õpib Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteadusi teisel kursusel. Alates 2017. aastast on ta tegev Poliitikalabori kaastöölisena. Email:
Autor: Meinhard Pulk Riigiteaduste Seltsi eestvedamisel toimus 1. mail Genialistide klubis viie parlamendierakonna noorteühenduse esindaja vahel Tudengifoorum, milles keskse teemana debateeriti Eesti kõrgharidussüsteemi üle, ent puudutati teisigi Eesti poliitikas ja
Autor: Aleksei Jašin Aasta tagasi jälgisin lootusrikkalt, kuidas noored, uue ja vabameelsema Venemaa esindajad, kogunesid Aleksei Navalnõi eestvedamisel võimuvastastele protestidele. Selle taustal julgesin arvata, et muutuste tuuled hakkavad puhuma Venemaal
Anna Linda Tompi õpingud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal algasid 2015. aastal ja praegu õpib ta bakalaureusetasemel laiendatud peaerialal. Anna Linda töötas 2017. aastal Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis.
Autor: Vello Pettai Vello Pettai on võrdleva poliitika professor aastast 2005. Ta omandas doktorikraadi politoloogia erialal Columbia Ülikoolis (USA, 2004) ning bakalaureuseõppe läbis Middlebury College’is (USA), kus tema erialadeks olid
Autor: Andres Reimann Sissejuhatus Suurbritannias viimastel aastatel eriti tormiliselt lainetav euroskeptitsism on saanud leheruumi üle Euroopa. Sestap on lahti võetud ning taas kokku pandud nii nähtust suunavad muutujad, nende ambitsioonid
Autor: Meinhard Pulk (Originaalis avaldatud soccernet.ee väljaandes) Suvine Venemaal toimuv MM on üha enam kirgi kütmas. Kui traditsiooniliselt on tegu spordimaailma aasta tippsündmusega, siis tänavu – nagu Venemaa poolt korraldavatel
Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi
Autor: Eliisa Ellen Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste
Autor: Gert Siniloo Gert Siniloo on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant. Oma magistritöös uurib ta, kuidas parempopulistid Euroopa Parlamendis välispoliitikat kujundavad. Bakalaureusekraadi riigiteadustes sai Gert samuti Tartu
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Kogu praktikale saamise protsess oli tegelikult väga lihtne. Kui olin otsustanud, millisesse avalikku asutusse ma soovin minna, siis tuli mul vaid vastavate
Autor: Karl Lembit Laane 15. märtsi õhtul leidis aset Riigiteaduste Seltsi aruteluõhtu teemal “Elu pärast riigiteadusi”, kus riigiteaduste bakalaureuseõppe vilistlased Eero Janson, Laura Kivilo, Ingi Mihkelsoo ja Vootele Päi meenutasid
Autor: Rein Taagepera Rein Taagepera on Tartu Ülikooli ja University of California Irvine’i linnaku emeriitprofessor. Tal on doktorikraad füüsikas, ta on saanud Johan Skytte auhinna (2008), ülemaailmselt kõrgeima politoloogias, ja
Autor: Kristel Jakobson Alates Prantsuse revolutsioonist on Euroopas domineerinud rahvusriigid, kuid tänu mitmes valdkonnas omavahel lõimunud Euroopa Liidu riikidele on tekkinud küsimus ühe suure Euroopa riigi võimalikkusest. See aga nõuaks
Autorid: Karl Lembit Laane & Kristel Jakobson 1. märtsil leidis aset Riigiteaduste Seltsi esimene avalik üritus „Nõukogude minevik: kas eirata või emmata“. Peaesinejateks olid I kursuse riigiteaduste tudeng Elar Niglas,
Autor: Kristin Saar Kristin Saar õpib Tartu Ülikoolis riigiteaduste kolmandal kursusel. Ta on olnud vahetusüliõpilane Euroopa õpingute programmis Maastrichti Ülikoolis. Alates 2015. aastast kuulub ta Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi,
Autor: Linda Liis Tanni Keskkoolis koolikaaslase poolt Türgis vahetusõpilasena kirjutatud blogi lugedes ja tema probleemidest teada saades ei suutnud ma mitte mõelda, kes see üldse Türki läheb – mida muud
Autor: Karl Lembit Laane Näib, et alkoholipoliitika on kinnistunud meie argipäevateadvusesse: ajakirjandus kajastab seda pea iga päev, selle ümber käivad alatasa tulised debatid ning näib, et aina enam inimesi on
The Italian General Election of 2018 was held on March 4th, leading to a new distribution of seats within the Italian Parliament. We met with Stefano Braghiroli, a political scientist
Autor: Aleksei Jašin 2018. aasta alguse poliitiline elu Venemaal on läbi ja lõhki seotud 18. märtsil toimuvate presidendi- ehk Vladimir Putini valimistega[1]. Siinne artikkel pakub aga ülevaadet tähtsaimatest sündmustest, mis
Alar Kilp on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi usuteaduses (2000) ning magistri- ja doktorikraadi politoloogias (vastavalt 2002. ja 2012. aastal). Alates 2004. aastast töötab ta võrdleva poliitika lektorina ning alates 2014.
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Oli tegelikult väga lihtne praktikakohale kandideerida. Minult sooviti vaid CV-d ja lühikest motivatsioonikirja. Kas praktika oli tasustatud? Praktika oli tasustamata, aga see
Karl Lembit Laane 2. aasta riigiteaduste tudeng Viimase aasta jooksul on meie valitsusele ette heidetud, et ta on majanduspoliitiliselt astunud kahte suurde ämbrisse: pannud aluse seniolematule piirikaubanduslainele Lätiga ning hävitanud
2017. aasta juulikuu veetis Kristel Jakobson Tartu Ülikoolis olles praktikal Elukestva õppe keskuses. Tänu sellele õppis ta lähemalt tundma ülikooli ning mõistma, kuidas sealne töö korraldatud on. Kuidas Sa praktikakohale
Peale teist aastat riigiteaduste tudengina otsustas Elis Rahulaan 2017.aasta suvel minna praktikale Haridus- ja Teadusministeeriumi. Praktika sooritas Elis välishindamisosakonnas. Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikale kandideerisin mai
Autorid: Kristel Jakobson ja Joanna Kurvits Jõulud on kohe-kohe kätte jõudmas ja seega võiks ühekoos teha Skytte instituudile kingituse – lubame üksteist rohkem tundma õppida. Me kurdame pidevalt, kuidas meie
Andreas Aljas oli praktikal Siseministeeriumis 2017. aasta suvel peale teist aastat ülikoolis. Tegemist oli väga huvitava kogemusega, mis andis praktilise väljundi õpingutele ja avardas tohutult silmaringi. Kuidas Sa praktikakohale said,
Andres Reimann veetis oma suve olles praktikal Eesti Pangas. Mida praktikakoha saamiseks tegema pidid? Praktika tarvis esitasin ülikoolis õppimise tõendi, väljavõtte hinnetelehest, motivatsioonikirja, varem ülikoolis ja gümnaasiumis koostatud teemakohased
Gertrud Luhaoja vahendab oma muljeid välislähetusest Haagi Rakendusteaduste Ülikoolis. Kus ülikoolis käisid? Minu välisülikool oli The Hague University of Applied Sciences. Miks valisid selle kooli/riigi? Esmalt mõtlesin minna Itaaliasse ja õppisin ettenägelikult
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale saamine oli üpris lihtne. Kirjutasin Saku valda meili varakevadel, kus tutvustasin end ja avaldasin soovi praktikale tulla. Kuigi tavaliselt on Saku
Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Veetsin oma semestri Lõuna-Koreas Soongsili ülikoolis, kuna olen juba mitu aastat huvitunud korea kultuurist ning keelest. Tegemist on
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Juba mõnda aega on Sirbi veergudel käinud arutelu meie poliitilise süsteemi üle: tajutakse aina süvenevat kriisi meie demokraatia ülesehituses ja toimimises, mis nõuab
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Teave, et käimas on valimised ja et seekord saavad hääletada ka 16- ja 17-aastased, ei ole vast enam kellelegi uudiseks. Küll aga on
Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Hiliskevadel tekkis mõte, et võiks siiski suve kuidagi praktiliselt mööda saata ning otsisingi internetist võimalusi praktika tegemiseks. Niisiis saatsin oma CV ja
Aleksei Jašin Riigiteaduste 2. aasta tudeng Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Venemaal mitmed olulised septembris alanud sise- ja välispoliitilised protsessid. Tasub heita pilku tagasi ning teha ülevaade arenevatest ning lõppenud sündmustest. Sügis
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Olin praktikal viis nädalat 2015. aasta suvel Eesti Välisministeeriumis. Praktikale saamine oli suhteliselt lihtne: kindlaks tähtajaks tuli esitada avaldus ning motivatsioonikiri, kus
Kus ülikoolis käisid? Maastrichti Ülikoolis Hollandis. Miks valisid selle kooli/riigi? Mul oli pikemat aega olnud soov minna Taani, kuid instituudil puudus sobiv partnerleping. Holland tundus lähim variant. Seega lähtusin valikul
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Meie kursuse seas levis kuulujutt, et Eesti Päevaleht otsib arvamustoimetusse riigiteadlasest praktikanti. Kuna meediaväljaandes töötamine on just minu suund, otsustasin kandideerida. Selleks
Kus ülikoolis käisid? aasta esimese poole olin UK-s Glasgow’ Ülikoolis, aasta teise poole veetsin USA-s Vermonti Ülikoolis. Miks valisid selle kooli/riigi? Glasgow’ Ülikooli valisin eeskätt seetõttu, et see oli pakutavatest
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale sain tänu Alar Kilbile, kelle kaudu linnavalitsus otsis avalike suhete osakonda praktikanti. Käisin temaga sellest rääkimas; vestlesime, milline praktika võib välja
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Praktikakohale kandideerimine oli tavapärane – Välisministeeriumi kodulehel kuulutati välja avalik konkurss 6 kuud enne praktika algust. Saatma pidin oma CV ning motivatsioonikirja.
