Rebasest riigiteadlaseks ehk kuidas valmistuda ristimiseks

Enne, kui saadakse tõsiseks ja tähtsaks riigiteadlaseks, ollakse rebane. Aga kuidas see hüpe ühest teiseni teha? Kätte on jõudnud aeg viia läbi traditsiooniline rebaste ristimine – vestlesime igitoimeka ürituste toimkonnaga

Share
Anett Altmäe, Maarja-Helen Tamm, Kristina Kallemaa: Põhiseaduspatriotism – kas Eesti integratsioonipoliitika päästerõngas ning alternatiiv rahvuslusele?

Kerime alustuseks aega tagasi ning rändame aastasse 2007. On 26. aprill ning valdavas osas vene keelt kõnelevad isikud mässavad Tõnismäe haljakul pronkssõduri juures monumendi teisaldamise vastu. Reisime ajas kahe aasta

Share
Laura Vilbiks: Milleks meile poliitikafilosoofia?

Autor: Laura Vilbiks “Ainus põhjus poliitilise teooria õpetamiseks on, et inimene on täielikult ja võib-olla irratsionaalselt veendunud, et see on tohutult oluline – ja ta armastab seda” (Shklar 2019, 605).

Share
Alice Gorobets: Turvaline rahvusetus

Enamik inimesi, kes mind natukenegi teavad, saavad päris sügava šoki kui saavad teada, et ma ei olegi eestlane. „Sa oled venelane?!” küsitakse suure ahastusega. Inimesed tunduvad pettunud. Ma ei saa

Share
Ilja Assafatovi välissemester Hokkaido Ülikoolis

Autor: Ilja Assafatov Esimese õppeaasta lõpus sündis Tartu ühika duši all seistes idee, kuidas ilma nominaalõppeaja pikendamata välissemestriks kuhugi õppima minna. Retsept oli imelihtne: pidi ainult võtma iga semester piinlikult

Share
Kateeder kõneleb: elamusi e-õpetamise asjus

Autor: Daniel Tamm Õppetöö digitaalsele tasandile viimine oli instituudi viimase aastalõpukonverentsi üks läbivaid aruteluteemasid, kuid toona ei osanud keegi arvata, kui pakiliseks see tegelikult osutub. Vähem kui kolm kuud hiljem

Share
Laura Vilbiks: Üks nägemus globaalsest õiglusest

Autor: Laura Vilbiks Millised globaalsed kohustused meil on? Sellele küsimusele püüavad vastata erinevad globaalse eetika teooriad. Peter Singeri järgi tuleks aidata arengumaade vaeseid samamoodi, nagu aitaksime enda kõrval olevat hädasolijat.

Share
Kirke Siimso semester Haagi Rakendusteaduste Ülikoolis

Autor: Kirke Siimso Nagu enamik inimeste jaoks, oli veel paar kuud tagasi Covid-19 midagi, mille kohta olin uudistest kuulnud, mitte aga midagi, mida oleksin endaga seostanud. Nii jõudsingi 30. jaanuaril

Share
Koroona Jaapanis: Kaduv idüll ning saabuv torm

Autor: Olle Paas   Kuigi koroonaviirus on jõuliselt levinud üle maailma, siis Jaapan on pealtnäha pandeemiast puutumata jäänud. Olles ise juba sügisest peale Osakas Hirakata linnas vahetusüliõpilane, olen saanud jälgida,

Share
Johanna Rannik: Humanitaaride väljasure(ta)mine

Autor: Johanna Rannik Marju Lepajõest rääkiva dokumentaalfilmi režissöör Vallo Toomla ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui humanitaaride häält mitte kuulata ega väärtustada, võime lõpetada ummikus või katastroofis (Spungin 2019).

Share
Mis asi see populism ikkagi on?

Autorid: Andrus Punt, Otto Tiidermann, Jakob Päll   Aastal 1967 soovisid maailma eri paigust Londonisse kokku tulnud akadeemikud üheskoos defineerida terminit “populism”. Ambitsioonikas eesmärgis peitus aga ületamatu mägi – kultuurilised,

Share
Daniel Tamm: “Tulnuka” dekonstruktsioon – kas elu on seiklus või võimusuhe?

Autor: Daniel Tamm   Möödunud nädalal nägi Poliitikalabori veergudel ilmavalgust Carlos Kleimanni üllitis kultusfilmi “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” ainetel, kus eritelu alla tuli selles avalduv võimusuhete raamistik. Oma

Share
Andrei Pankratov: Võimu avaldumisvormid – võim kui vägivalla monopol

Võim võib avalduda mitmel moel ning üks võimu avaldusvormidest on vägivalla monopol. See võimu avaldusvorm on riigile omane, kui mõista selle all monopoli just õigustatud vägivallale. Ilmselgelt eksisteerib riikide sees

Share
Carlos Kleimann: Kuidas labidalöök pähe toob välja võimu neljanda palge

Autor: Carlos Kleimann Käesolevas artiklis käsitlen võimu neljandat palet. Ma ei piirdu ainult võimu neljanda palge defineerimise ja lahtimõtestamisega, vaid vaatlen ja analüüsin selle avaldumist läbi normidest irdumise. Toon selle

Share
Värske veri Seltsi võimuladvikus. Intervjuu uue juhatusega

Autor: Raneli Müllerson Kui mitu korda ühte kohta tõmbab, siis järelikult sa pead seal olema -Alice Eelmise aasta detsembrikuu Riigiteaduste Seltsi üldkoosolekul toimus kõige muu kõrval ka uue juhatuse valimine.

Share
Anna-Riin Meensalu: Rahu, ainult rahu – koroonaviirus Itaalias

Olles mõnda aega välismaal elanud, saan aru, kui rahulik ja muretu on elu Eestis. Eelmisel aastal Prantsusmaal elades valmistasid peavalu iganädalased kollavestide protestid. Eelmisel septembril alustasin magistriõpet Padova ülikoolis Põhja-Itaalias

Share
Riigiteaduste turundamine ja uute tudengite värbamine. Lühiülevaade TÜ avatud uste päevast

Autor: Raneli Müllerson 26. veebruaril avas Tartu Ülikool oma uksed peatsetele üliõpilastele, et tänased tudengid tulevastele kolleegidele oma erialasid tutvustada saaksid. Ka riigiteadlased olid varmalt kohal, värvati uusi tudengeid ja

Share
Kiirkohting Poliitikalabori uuenenud toimetusega

Tänavu juba kolmandat aastat toimetava Poliitikalabori eesmärk on teha kuuldavaks riigiteadlaste hääl, pakkudes neile platvormi, kus oma kirjatöid laiema avalikkusega jagada. Poliitikalabori veergudele jõuavad nii arvamuslood kui ka intervjuud, nii

Share
Roman Kasak: Kommunistlik mõtteviis Itaalias ja Prantsusmaal

Külma sõja lõpu ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega leidsid aset ulatuslikud muutused terves maailmasüsteemis, Euroopas ning eriti idablokis endas. Samas jääb kõikide nende tormiliste sündmuste varju üks küllaltki omapärane poliitiline areng

Share
Koolipingist klassi ette. Intervjuu tudengitest seminarijuhendajatega

Autor: Daniel Tamm   Möödunud semestril võis mõnes seminaris leida õpetajatoolist ka kaastudengeid, kellele oli usaldatud seminaride juhendamise vastutusrikas töö. Rahvusvahelise poliitika kursusel suunas arutelu Johannes Vahe, kes õpib ise

Share
Seltsi vundament on püsti, aga maja veel mitte. Intervjuu eelmise juhatusega

Autor: Daniel Tamm Võim on viimaks üle antud ning Riigiteaduste Seltsi uus juhatus on saanud mõned kuud oma asja ajada. Poliitikalabor otsis aga üles endise võimuladviku Karl Ander Aleksiuse, Jakob

Share
Kristin Saar: Toomemäelt Saint-Germain-des-Prés’sse

Poolteist aastat tagasi jätsin musta leiva ja kohukestega hüvasti ning lendasin magistriõpinguteks Prantsusmaale. Peamine nõu, mida minult sellega seoses küsitakse, on kuidas kooli valida. Aus vastus: pole aimugi, ent kui

Share
Daniel Tamm: Demokraatia arvudes – ühe teemandi lõputu lihv

Hiljuti kõlas Poliitikalabori veergudel väide demokraatiast kui pühast lehmast, mille vastu hea tava kätt tõsta ei lase. Tõepoolest toimub suurem osa kaasaegse Lääne poliitilisest mõttest demokraatliku paradigma sees, ent mõistena

Share
Eino Rantanen: Vabadus või demokraatia – Erik Ritter von Kuehnelt-Leddihn “Liberty or Equality: The Challenge of our Time”

Autor: Eino Rantanen   Vabadus või demokraatia Arvustus: Erik Ritter von Kuehnelt-Leddihn, 1952, Liberty or Equality: The Challenge of our Time, The Caxton Printers Ltd., Caldwell, Idaho Kaasaja inimese hoiak

Share
Thomas Lewis: “Brexit Means Brexit” UKIP, the Tories and the UK’s Shift to the Right 

Autor: Thomas Lewis British politics is in a state of crisis. The Brexit deadline has once again been extended and December 12th marks the third time in the last four

Share
Anna-Mari Vaar: Praktika Välisministeeriumis 

  Sel suvel käisin praktikal Välisministeeriumis, täpsemalt poliitikaosakonna neljandas büroos, mille valdkonda kuulusid Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja Okeaania. Praktikale otsustasin minna just Välisministeeriumisse, sest soovisin tutvuda tööga, mida rahvusvahelisest poliitikast huvituv ja

Share
Olle Paas: Inimõigused ja ideoloogiad

Autor: Olle Paas   Inimõigusi peetakse universaalseteks: need on igal indiviidil, olgu nad siis kurjategijad, sõjapõgenikud, oskustöölised või multimiljonärid. See tundub olevat üks kesksemaid väiteid liberaalses läänes, millest kinni hoitakse. Samas

Share
Anna Linda Tomp: Algaja poliitikateoreetik Spinoza kodulinnas

Autor: Anna Linda Tomp   Tartu Ülikooli riigiteaduste õppekaval tärganud huvi poliitikateooria vastu sundis kodumaal sobiva õppekava puudumisel haridusmigrandiks läände. Maandusin Amsterdamis 30. augustil, et juba mõned päevad hiljem alustada

Share
Oto Tuul: Teel inimläheduseni ehk Roger Scrutoni “Kuidas olla konservatiiv”

Autor: Oto Tuul   Roger Scruton avaldas teose “Kuidas olla konservatiiv”, mis nüüdseks on tõlgitud ka eesti keelde, 2014. aastal. Usutavasti ei ole raamatu ajendiks mingi konkreetne sündmus, vaid pigem

Share
Henrik-Mikael Toiviainen: Miks võtsid arengumaad kasutusele kommunismi?

Autor: Henrik-Mikael Toiviainen   1970. aastatel olid peaaegu pooled maailma riigid kehtestanud kommunistliku või sotsialistliku korra. Muuhulgas jõudsid mainitud ideed ka Aafrikasse. Peale koloniaalimpeeriumite lagunemist ja mitmete riikide iseseisvumist võtsid need

Share
Laura Vilbiks: Praktika Eesti Suursaatkonnas Prahas

2019. aasta suvel olin kuu aega praktikal Eesti Suursaatkonnas Prahas. Kui eelmisel aastal suveks praktikakohta otsisin, sain peretuttava käest teada, et mul oleks võimalik minna praktikale Praha saatkonda. Ma ei

Share
Roman Kasak: Milleks ja kui palju on tarvis riiki? Robert Nozicki „Anarhia, riik ja utoopia“ arvustus

 Autor: Roman Kasak   Harvardi Ülikooli filosoofiaprofessori Robert Nozicki “Anarhia, riik ja utoopia” oli pärast ilmumist küllaltki populaarne ning kõrgelt hinnatud, mida tõendab ka Ameerika Ühendriikide Riikliku Raamatuauhinna tiitel. Raamat

Share
Siim Pulst: Kuivõrd on kurdide „demokraatlik konföderalism“ anarhistlik ideoloogia?

Autor: Siim Pulst   Rojava on de facto autonoomne piirkond Põhja-Süürias kurdide alal, kus toimib juba alates 2011. aastast „demokraatlik konföderalism“. Tegemist on detsentraliseeritud ühiskonnavormiga, mis põhineb radikaalsel otsedemokraatial, võrdõiguslikkusel

Share
Aarón Guerra: Is the European Union a Solution for Ukrainian Instability

Author: Aarón Guerra   After the fall of the Soviet Union in 1991, all post-soviet countries have experienced different processes of political transition. Some of them have been way more

Share
Pearu Pirsko: Paremäärmuslike parteide mõjuvõimu suurenemise põhjused Ungari näitel

Autor: Pearu Pirsko   2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel leidis varasemast enam kajastust fakt paremäärmuslike parteide suurenevast mõjuvõimust Euroopas. Siinkohal leian, et õigem on järeldusi teha induktiivselt, see tähendab

Share
Hannes Hugo Urbla: Kolm nädalat praktikat Riigikogus

Läbisin 2018. aasta lõpus praktika Riigikogu II aseesimehe Kalle Laaneti büroos. Praktikast kuulsin läbi Riigikogu ja Laaneti Facebooki lehe. Nimelt tunnetas Laanet, et kodanikud, ja eriti noored, kaugenevad parlamendist. Praktika

Share
Grażyna Bober: The position of the Ukrainian language after regaining independence in 1991: Language policies and a battle for identity

Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a

Share
Karl Lembit Laane: Kuidas reformida otsedemokraatiat? Idee Poliitikalaborile

Autor: Karl Lembit Laane   Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse

Share
Interview with Stefano Braghiroli: Divides, collapses and pan-European issues – the European Union in 2019

Autor: Vahur Hollo   Vahur: It’s been two days since the European Parliament elections. On this rainy Tuesday I am sitting here with Mr. Braghiroli, a lecturer and an expert

Share
Kaarel Keskra: Niccolo Machiavelli “Valitseja” – kas õpetlik või põhjusega tabu

Autor: Kaarel Keskra “Valitseja” ja selle unikaalsus „Valitseja“ kirjutas Niccolo Machiavelli aastal 1513. Teose kirjutamise ajal oli Itaalia killustunud ning jagunenud linnriikideks, mis ei suutnud ennast kaitsta suuremate riikide eest

Share
Vahur Hollo: Nõõ, Senjöör!

  Eurodebattidel ei pruugita küll enam fašistliku sisuga käemärke esitada, aga see ei tähenda, et kriitiline suhtumine nende (ja mitte ainult nende!) esinemisviisi ei oleks enam põhjendatud. Tihti kirjeldatakse parempoolse

Share
Laura Vilbiks: Hannah Arendti „Totalitarismi lätted“ ehk hirmuvalitsuste anatoomia

  “Totalitaarse korra ideaalne subjekt pole mitte veendunud nats või veendunud kommunist, vaid inimesed, kes ei tee enam vahet faktil ja fiktsioonil ning ei erista tõde ega vale” (lk 622).

Share
Daniel Tamm: Derrida ja Voltaire ühendavad jõud ehk Optimismi erinewus

Järgnev ei ole mõeldud täie tõsidusega võtmiseks. See sündis ideest võrrelda postmodernseid mõtteid valgustusajast pärinevatega, et näha, kas need on tõesti nõnda üksteist välistavad nagu praegu on kombeks arvata. Poolpilavas

Share
Teie ees: Poliitikalabori ideekorjajad

Poliitikalabori ideekorjajate ja kaasautorite töö on tuua lugejani kõige paeluvamad ja uuemad kirjutised, mille peale tudengid on tulnud. Kui tead, kelle poole tasuks mikker suunata ja sellest järgmine kõmulugu kirjutada,

Share
Oto Šereš: Catalonian independence – pro and contra

Author: Oto Šereš   In this case study, arguments for and against Catalonian independence will be presented. Both sides will be based on different interpretations of the right to self-determination

Share
Teie ees: Poliitikalabori toimetus

Poliitikalabori toimetajate töö on tagada, et iga avaldatav tekst leiaks vähemalt kahekordset läbilugemist ning ilmuks ilma trüki- ja faktivigadeta. Ühendust võtta ja kirjatöid edastada võib neile nii sotsiaalmeedias kui koridoris

Share
Ilja Assafatov: Inimõigused kui majandusliku heaolu ja õigluse tagatis

Autor: Ilja Assafatov   Aastatuhandeid on inimkond otsinud vastust küsimusele, mis teeb inimesi õnnelikeks või vähemalt oma eluga rahulolevateks. Mõned on seisukohal, et vaimne areng ja kvaliteetsed inimsuhted, mõned rõhutavad raha

Share
Oto Šereš: Is globalization rendering the nation-state obsolete?

Author: Oto Šereš   In this article the question of whether globalization is rendering the nation-state obsolete will be tackled. In order to assess this question, it is necessary to evaluate

Share
Mahmoud Elgindy: Why is there no genuine humanitarian intervention in Syria?

Author: Mahmoud Elgindy   As of late 2018, the Syrian Civil War has seen widespread and diverse foreign involvement in both support of the Syrian regime and various rebel groups.

Share
Daniel Tamm: Kalkuleeritud antagonism internetisuhtluses: kui võõrast saab vaenlane Grandayy ja Dolan Darki vahelise 2018. aasta Suure Meemisõja näitel

  “Kaevuvesi ei ole allikavee vaenlane” – Hiina vanasõna   Üheks kultuurisemiootika alustalaks on eristus “oma” ja “võõra” vahel (Salupere 2016: 49; Lotman 1999: 58, 70, 131), olgu see tähistatud

Share
“Poliitika pole mingi maffia” ehk intervjuu noorte Riigikokku kandideerinutega

XIV Riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest, kelle sekka mahtusid ka mõned riigiteaduste tudengid. Poliitikalabor sai neist kokku kahega, et vestelda politoloogia suhtest poliitikaga, erakondade köögipoolest ning erialasest haridusest üldisemalt.

Share
Holger Sooster: Esmaspäev riigiteadlaste ridades

Autor: Holger Sooster   “Saaks vaid õhku” vasardab peas. Ent hingetuks ei võta mitte hoone tuledes särav fassaad, vaid kõrgus merepinnast. 45-kraadine tõus eraldab riigiteadlasi tsiviliseeritud maailmast, mistap õhk on

Share
Intervjuu Kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Prikkiga: Tartu – enesetõestamise koht

Autor: Kaarel Keskra Kuidas Teil koolis õppimisega läks? Kas Teil oli ka lemmikaineid? Nii ja naa. Otse pärast keskkooli olin ma ühe aasta käinud Tallinna Tehnikaülikoolis. Sealt tulin aga ära,

Share
Daniel Tamm: Tükk teipi turvamüüri eest

Autor: Daniel Tamm   Suure auditooriumi tagumises otsas istumisel on mitmeid miinuseid. Õppejõudu on kehvemini kuulda ning tema miimikat kehvemini näha, kuid samas on viimasel real omad sotsioloogilised eelised. Näiteks

Share
Johannes Voltri: Omaanis kultuure ühendamas

Autor: Johannes Voltri   Kas Sina teadsid, et omaanlaste üheks rahvusroaks on halvaa, mida tuleb juua kohviga ja millel pole Eestis ja Soomes müüdama halvaaga mitte midagi pistmist? Või et

Share
Daniel Tamm: Võimuprotsessid nõiajahis ehk kes kaalub rohkem kui part*

Autor: Daniel Tamm   Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz  ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud

Share
Olle Paas: Pidu, Brexit ja pohmell

Autor: Olle Paas   Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma

Share
Andres Reimann: E-residency — a new form of Citizenship emerging?

Autor: Andres Reimann In her 1958 book “The Human Condition”, German philosopher Hannah Arendt, when writing about Rousseau, action and natality, drew a conclusion — individuals undergo a second birth,

Share
Anna Linda Tomp: Good guys have cults, too? Constructing the positive image of Bernie Sanders through internet memes

Autor: Anna Linda Tomp   Cults of personality are far from being a new phenomenon. They have been around as long as the concept of a strong leader has been

Share
Daniel Tamm: Emil Tode “Piiririigi” poliitilis-semiootiline perspektiiv

Autor: Daniel Tamm   Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest,

Share
Kuidas muuta Skytte instituut paremaks: ideid aastalõpukonverentsilt

Sissejuhatus ja järelsõna: Karl Lembit Laane   2017. aasta 9. novembril korraldas Riigiteaduste Seltsi eellane Poliitikalabor arutelu instituudi olukorra ja (p)arendamisvõimaluste üle. Sellest koorus omajagu palju ideid, millest suur osa

Share
Jaan Kaplinski “Poliitika ja antipoliitika” ehk kuidas humaniseerida türanni?

Autor: Piibe Nõmm   Raamatusse “Poliitika ja antipoliitika” on kokku kogutud Jaan Kaplinski artiklid, mille ta on kirjutanud aastatel 1987‐1991. Seega annab see hea ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise ajast, selle

Share
Välisõpingud – kellele, miks ja millal?

  Arutelu korraldasid Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tuutorid Karl Lembit Laane, Jakob Päll ja Pärt Dolenko ja viis läbi Karl Lembit Laane.

Share
Intervjuu instituudi juhataja kandidaadi Mihkel Solvakuga

Räägime alustuseks teist endist. Milline on teie taust ja kuidas te üldse jõudsite siia punkti, et kandideerite Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaks? Tegelikult olen selle sama instituudi kasvandik. Millal siia

Share
Diana Griffeli semester Masaryki ülikoolis

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin möödunud kevadsemestril Tšehhis Masaryki ülikoolis. Alguses soovisin kandideerida Karli ülikooli Prahasse, kuid sel semestril polnud see võimalik. Seega

Share
Friedrich Hayeki “Tee orjusesse”: sotsialism ehk kas majanduslik vabadus või hoopis pärisorjus?

Autor: Meinhard Pulk “Tee orjusesse” kirjutamise (1941-1944) ajal mõjutasid seda mitu maailma ajaloo mõttes erakordset aspekti. Üks neist oli majanduspoliitiline – 19. sajandil esile kerkinud vabaturumajanduse ja klassikalise liberalismi populaarsusele

Share
Britt-Heleen Kandimaa semester Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin eelmisel kevadsemestril Hollandis Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis (The Hague University of Applied Sciences). Kui nüüd päris aus olla,

Share
Andres Reimann: Ülo Soosteri maali “Hirm” analüüs

Igavese taastulemise võimalikkus, kirjutas Heidegger Nietzschet lugedes. Tagasi tullakse. Tullakse uues struktuuris ja sisus, võimus ja teadmises. Nõnda tuleb ka totalitarism, märkame seda siis või mitte, on ta kohal ja

Share
Tudengite praktikakogemused: “Kohvi keetma ei pidanud, kui, siis vaid endale”

Autor: Kaarel Keskra Praktika – kindlasti üks asi, mille sooritamist on üks riigiteaduste tudeng õpingute ajal kaalunud ning mis mõnel on juba selja taga. 24. oktoobril toimus meie armsal Toomemäel

Share
Jared Diamondi  “Püssid, pisikud ja teras” ehk miks ebavõrdsuse taga on geograafia

Autor: Daniel Tamm Kui Hans-Georg Gadamer leidis, et iga teksti tuleb käsitleda kui vastust küsimusele, mille uurija peab välja selgitama, siis käesoleva teose puhul on algküsimuse otsimine õnneks lihtne. Proloogis

Share
Meeri Triin Tomson: praktika Välisministeeriumis

2018. aasta suvel veetsin poolteist kuud Välisministeeriumis, olles praktikant Arengukoostöö- ja Humanitaarabi osakonnas. Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Kandideerimine oli imelihtne, paluti CV-d ning motivatsioonikirja. Samuti sooviti

Share
Karl Lembit Laane: Demokraadid ja oligarhid: väike tüpoloogia kaasaja ideoloogiatest

Autor: Karl Lembit Laane Kui me vaatleme ükskõik millist riigisisest poliitilist liikumist või jõudu, siis me näeme, et igaüks neist lähtub mingisugusest ideoloogiast. Igal ideoloogial on aga kolm olemuslikku tahku:

Share
Leszek Kołakowski “Revolutsioon kui ilus haigus” ehk marksismikriitika endise marksisti sõnade läbi

Autor: Fred Gregor Rahuoja Poola filosoofi Leszek Kołakowski tööde hulgas esineb pealkiri „Revolutsioon kui ilus haigus” vaid 1979. aastal avaldatud essee pealkirjana. Seega teos, mida antud arvustuses käsitletakse, on valik

Share
Aldous Huxley “Hea uus ilm” ehk kuidas kultiveerida ebatäiuslikku elu

Autor: Pavel Prokopenko Võtsin arvustuseks raamatu, mida peetakse utoopiliseks. Püüdsin välja selgitada, miks see “Hea uue ilma” puhul just nii on, ning leida raamatus esinevaid vastuolusid, et see veendumus ümber

Share
Laura Laumets: semester Budapesti Corvinuse Ülikoolis

Autor: Laura Laumets Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli ja riigi? Millise programmiga välissemestril käisid? Õppisin möödunud kevadesemestri Erasmuse programmiga Ungaris Budapesti Corvinuse Ülikoolis. Soovisin õppima minna mõnda

Share
Martin Mölder: Kuidas võtta riigiteaduste õppimisest maksimum?

Autor: Martin Mölder Õppeaasta ja paljude jaoks ka ülikoolitee algus on paras hetk mõelda sellest, mis peaks saama ülikooli lõppedes. Oleks ilmselt tore leida väärtustatud, hästi tasutatud ja arenemisvõimalusi pakkuv

Share
Semester Riigiteaduste Seltsi presidendina

Autor: Joanna Kurvits Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka

Share
Erik von Kuehnelt-Leddihni “Leftism” ehk vasakmeelsus läbi paremliberaalse prisma

Autor: Romet Tasa Käesolevas raamatuarvustuses vaatlen „Leftism: From De Sade And Marx To Hitler And Marcuse“ esimest osa, mille pealkiri on „The Leftist Mind“. Seetõttu mõtlen sõna „raamat“ all raamatu

Share
Slavoj Žizeki “Trouble in Paradise” – kas torm veeklaasis või sünge ettekuulutus?

Autor: Anna Linda Tomp Slavoj Žižeki “Trouble in Paradise” (2014) ehmatab autorile võõrast lugejat nii stiili kui ka mõtete radikaalsuse poolest. Ka korduval lugemisel harjumatuna mõjuv kirjutamismaneer kätkeb endas kirevat

Share
Erik von Kuehnelt-Leddihni “Demokraatia analüüs” ehk papameeleoni käsiraamat

Autor: Jakob Päll Valisin enda raamatuarvustuse jaoks Austria kirjaniku, ajaloolase, poliitikafilosoofi ning konservatiivse liberaali Erik Kuehnelt-Leddihni teose “Demokraatia analüüs” (1995). Ühest küljest filosofeerib ta selles demokraatia üle ning teisest annab

Share
Putinliku rahvusnarratiivi varju jäänud karikafinaal ning abrahamsimpsonlik jalgpalliklubi

Autor: Meinhard Pulk Artikkel on esmakordselt avaldatud portaalis Soccernet.ee. Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja

Share
Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain: “Noorte poliitiline teadlikkus Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste seas”

Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool

Share
Andres Reimann, Kristel Jakobson, Karl Juhan Saks: “Johan Skytte instituudi ning ühiskonnateaduste instituudi seminarisüsteemi võrdlus Oxfordis kasutusel oleva “tutorial systemiga””

Autorid: Andres Reimann, Kristel Jakobson & Karl Juhan Saks Andres Reimann õpib Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteadusi teisel kursusel. Alates 2017. aastast on ta tegev Poliitikalabori kaastöölisena. Email:

Share
Tudengifoorum: riik kui lapsehoidja vs näljamängud

Autor: Meinhard Pulk Riigiteaduste Seltsi eestvedamisel toimus 1. mail Genialistide klubis viie parlamendierakonna noorteühenduse esindaja vahel Tudengifoorum, milles keskse teemana debateeriti Eesti kõrgharidussüsteemi üle, ent puudutati teisigi Eesti poliitikas ja

Share
Putini Venemaa – lõpp paistab?

Autor: Aleksei Jašin Aasta tagasi jälgisin lootusrikkalt, kuidas noored, uue ja vabameelsema Venemaa esindajad, kogunesid Aleksei Navalnõi eestvedamisel võimuvastastele protestidele. Selle taustal julgesin arvata, et muutuste tuuled hakkavad puhuma Venemaal

Share
Persoon: Anna Linda Tomp

Anna Linda Tompi õpingud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal algasid 2015. aastal ja praegu õpib ta bakalaureusetasemel laiendatud peaerialal. Anna Linda töötas 2017. aastal Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis.

Share
Vello Pettai: “Andmerevolutsioon riigiteadustes: kuidas poliitikanähtusi empiirilisemalt uurida?”

Autor: Vello Pettai Vello Pettai on võrdleva poliitika professor aastast 2005. Ta omandas doktorikraadi politoloogia erialal Columbia Ülikoolis (USA, 2004) ning bakalaureuseõppe läbis Middlebury College’is (USA), kus tema erialadeks olid

Share
Inglise euroskeptitsism derridalikus prismas

Autor: Andres Reimann Sissejuhatus Suurbritannias viimastel aastatel eriti tormiliselt lainetav euroskeptitsism on saanud leheruumi üle Euroopa. Sestap on lahti võetud ning taas kokku pandud nii nähtust suunavad muutujad, nende ambitsioonid

Share
“Putini maineprojekti” valguses – seitse juhtumit, mil poliitikat ja jalgpalli ei suudetud lahus hoida

Autor: Meinhard Pulk (Originaalis avaldatud soccernet.ee väljaandes) Suvine Venemaal toimuv MM on üha enam kirgi kütmas. Kui traditsiooniliselt on tegu spordimaailma aasta tippsündmusega, siis tänavu – nagu Venemaa poolt korraldavatel

Share
Artur Panov: Brexiti diskursuse võrdlev analüüs eesti- ja venekeelse meedia kontekstis

Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi

Share
Eliisa Ellen: Mis teeb emast hea ema? Eesti Naisliidu ideoloogia ja nõuded aasta ema kandidaadile

Autor: Eliisa Ellen Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste

Share
Gert Siniloo: Sisepoliitilised väljakutsed Saksamaal liiduvalimiste kontekstis

Autor: Gert Siniloo Gert Siniloo on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant. Oma magistritöös uurib ta, kuidas parempopulistid Euroopa Parlamendis välispoliitikat kujundavad. Bakalaureusekraadi riigiteadustes sai Gert samuti Tartu

Share
Paul-Henry Sereda – Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid? Kogu praktikale saamise protsess oli tegelikult väga lihtne. Kui olin otsustanud, millisesse avalikku asutusse ma soovin minna, siis tuli mul vaid vastavate

Share