Thomas Lewis: “Brexit Means Brexit” UKIP, the Tories and the UK’s Shift to the Right 

Autor: Thomas Lewis British politics is in a state of crisis. The Brexit deadline has once again been extended and December 12th marks the third time in the last four

Share
Olle Paas: Inimõigused ja ideoloogiad

Autor: Olle Paas   Inimõigusi peetakse universaalseteks: need on igal indiviidil, olgu nad siis kurjategijad, sõjapõgenikud, oskustöölised või multimiljonärid. See tundub olevat üks kesksemaid väiteid liberaalses läänes, millest kinni hoitakse. Samas

Share
Anna Linda Tomp: Algaja poliitikateoreetik Spinoza kodulinnas

Autor: Anna Linda Tomp   Tartu Ülikooli riigiteaduste õppekaval tärganud huvi poliitikateooria vastu sundis kodumaal sobiva õppekava puudumisel haridusmigrandiks läände. Maandusin Amsterdamis 30. augustil, et juba mõned päevad hiljem alustada

Share
Oto Tuul: Teel inimläheduseni ehk Roger Scrutoni “Kuidas olla konservatiiv”

Autor: Oto Tuul   Roger Scruton avaldas teose “Kuidas olla konservatiiv”, mis nüüdseks on tõlgitud ka eesti keelde, 2014. aastal. Usutavasti ei ole raamatu ajendiks mingi konkreetne sündmus, vaid pigem

Share
Henrik-Mikael Toiviainen: Miks võtsid arengumaad kasutusele kommunismi?

Autor: Henrik-Mikael Toiviainen   1970. aastatel olid peaaegu pooled maailma riigid kehtestanud kommunistliku või sotsialistliku korra. Muuhulgas jõudsid mainitud ideed ka Aafrikasse. Peale koloniaalimpeeriumite lagunemist ja mitmete riikide iseseisvumist võtsid need

Share
Roman Kasak: Milleks ja kui palju on tarvis riiki? Robert Nozicki „Anarhia, riik ja utoopia“ arvustus

 Autor: Roman Kasak   Harvardi Ülikooli filosoofiaprofessori Robert Nozicki “Anarhia, riik ja utoopia” oli pärast ilmumist küllaltki populaarne ning kõrgelt hinnatud, mida tõendab ka Ameerika Ühendriikide Riikliku Raamatuauhinna tiitel. Raamat

Share
Siim Pulst: Kuivõrd on kurdide „demokraatlik konföderalism“ anarhistlik ideoloogia?

Autor: Siim Pulst   Rojava on de facto autonoomne piirkond Põhja-Süürias kurdide alal, kus toimib juba alates 2011. aastast „demokraatlik konföderalism“. Tegemist on detsentraliseeritud ühiskonnavormiga, mis põhineb radikaalsel otsedemokraatial, võrdõiguslikkusel

Share
Aarón Guerra: Is the European Union a Solution for Ukrainian Instability

Author: Aarón Guerra   After the fall of the Soviet Union in 1991, all post-soviet countries have experienced different processes of political transition. Some of them have been way more

Share
Pearu Pirsko: Paremäärmuslike parteide mõjuvõimu suurenemise põhjused Ungari näitel

Autor: Pearu Pirsko   2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel leidis varasemast enam kajastust fakt paremäärmuslike parteide suurenevast mõjuvõimust Euroopas. Siinkohal leian, et õigem on järeldusi teha induktiivselt, see tähendab

Share
Grażyna Bober: The position of the Ukrainian language after regaining independence in 1991: Language policies and a battle for identity

Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a

Share
Karl Lembit Laane: Kuidas reformida otsedemokraatiat? Idee Poliitikalaborile

Autor: Karl Lembit Laane   Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse

Share
Interview with Stefano Braghiroli: Divides, collapses and pan-European issues – the European Union in 2019

Autor: Vahur Hollo   Vahur: It’s been two days since the European Parliament elections. On this rainy Tuesday I am sitting here with Mr. Braghiroli, a lecturer and an expert

Share
Kaarel Keskra: Niccolo Machiavelli “Valitseja” – kas õpetlik või põhjusega tabu

Autor: Kaarel Keskra “Valitseja” ja selle unikaalsus „Valitseja“ kirjutas Niccolo Machiavelli aastal 1513. Teose kirjutamise ajal oli Itaalia killustunud ning jagunenud linnriikideks, mis ei suutnud ennast kaitsta suuremate riikide eest

Share
Vahur Hollo: Nõõ, Senjöör!

  Eurodebattidel ei pruugita küll enam fašistliku sisuga käemärke esitada, aga see ei tähenda, et kriitiline suhtumine nende (ja mitte ainult nende!) esinemisviisi ei oleks enam põhjendatud. Tihti kirjeldatakse parempoolse

Share
Laura Vilbiks: Hannah Arendti „Totalitarismi lätted“ ehk hirmuvalitsuste anatoomia

  “Totalitaarse korra ideaalne subjekt pole mitte veendunud nats või veendunud kommunist, vaid inimesed, kes ei tee enam vahet faktil ja fiktsioonil ning ei erista tõde ega vale” (lk 622).

Share
Daniel Tamm: Derrida ja Voltaire ühendavad jõud ehk Optimismi erinewus

Järgnev ei ole mõeldud täie tõsidusega võtmiseks. See sündis ideest võrrelda postmodernseid mõtteid valgustusajast pärinevatega, et näha, kas need on tõesti nõnda üksteist välistavad nagu praegu on kombeks arvata. Poolpilavas

Share
Teie ees: Poliitikalabori ideekorjajad

Poliitikalabori ideekorjajate ja kaasautorite töö on tuua lugejani kõige paeluvamad ja uuemad kirjutised, mille peale tudengid on tulnud. Kui tead, kelle poole tasuks mikker suunata ja sellest järgmine kõmulugu kirjutada,

Share
Oto Šereš: Catalonian independence – pro and contra

Author: Oto Šereš   In this case study, arguments for and against Catalonian independence will be presented. Both sides will be based on different interpretations of the right to self-determination

Share
Teie ees: Poliitikalabori toimetus

Poliitikalabori toimetajate töö on tagada, et iga avaldatav tekst leiaks vähemalt kahekordset läbilugemist ning ilmuks ilma trüki- ja faktivigadeta. Ühendust võtta ja kirjatöid edastada võib neile nii sotsiaalmeedias kui koridoris

Share
Ilja Assafatov: Inimõigused kui majandusliku heaolu ja õigluse tagatis

Autor: Ilja Assafatov   Aastatuhandeid on inimkond otsinud vastust küsimusele, mis teeb inimesi õnnelikeks või vähemalt oma eluga rahulolevateks. Mõned on seisukohal, et vaimne areng ja kvaliteetsed inimsuhted, mõned rõhutavad raha

Share
Oto Šereš: Is globalization rendering the nation-state obsolete?

Author: Oto Šereš   In this article the question of whether globalization is rendering the nation-state obsolete will be tackled. In order to assess this question, it is necessary to evaluate

Share
Mahmoud Elgindy: Why is there no genuine humanitarian intervention in Syria?

Author: Mahmoud Elgindy   As of late 2018, the Syrian Civil War has seen widespread and diverse foreign involvement in both support of the Syrian regime and various rebel groups.

Share
Daniel Tamm: Kalkuleeritud antagonism internetisuhtluses: kui võõrast saab vaenlane Grandayy ja Dolan Darki vahelise 2018. aasta Suure Meemisõja näitel

  “Kaevuvesi ei ole allikavee vaenlane” – Hiina vanasõna   Üheks kultuurisemiootika alustalaks on eristus “oma” ja “võõra” vahel (Salupere 2016: 49; Lotman 1999: 58, 70, 131), olgu see tähistatud

Share
“Poliitika pole mingi maffia” ehk intervjuu noorte Riigikokku kandideerinutega

XIV Riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest, kelle sekka mahtusid ka mõned riigiteaduste tudengid. Poliitikalabor sai neist kokku kahega, et vestelda politoloogia suhtest poliitikaga, erakondade köögipoolest ning erialasest haridusest üldisemalt.

Share
Holger Sooster: Esmaspäev riigiteadlaste ridades

Autor: Holger Sooster   “Saaks vaid õhku” vasardab peas. Ent hingetuks ei võta mitte hoone tuledes särav fassaad, vaid kõrgus merepinnast. 45-kraadine tõus eraldab riigiteadlasi tsiviliseeritud maailmast, mistap õhk on

Share
Intervjuu Kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Prikkiga: Tartu – enesetõestamise koht

Autor: Kaarel Keskra Kuidas Teil koolis õppimisega läks? Kas Teil oli ka lemmikaineid? Nii ja naa. Otse pärast keskkooli olin ma ühe aasta käinud Tallinna Tehnikaülikoolis. Sealt tulin aga ära,

Share
Daniel Tamm: Tükk teipi turvamüüri eest

Autor: Daniel Tamm   Suure auditooriumi tagumises otsas istumisel on mitmeid miinuseid. Õppejõudu on kehvemini kuulda ning tema miimikat kehvemini näha, kuid samas on viimasel real omad sotsioloogilised eelised. Näiteks

Share
Daniel Tamm: Võimuprotsessid nõiajahis ehk kes kaalub rohkem kui part*

Autor: Daniel Tamm   Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz  ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud

Share
Olle Paas: Pidu, Brexit ja pohmell

Autor: Olle Paas   Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma

Share
Andres Reimann: E-residency — a new form of Citizenship emerging?

Autor: Andres Reimann In her 1958 book “The Human Condition”, German philosopher Hannah Arendt, when writing about Rousseau, action and natality, drew a conclusion — individuals undergo a second birth,

Share
Anna Linda Tomp: Good guys have cults, too? Constructing the positive image of Bernie Sanders through internet memes

Autor: Anna Linda Tomp   Cults of personality are far from being a new phenomenon. They have been around as long as the concept of a strong leader has been

Share
Daniel Tamm: Emil Tode “Piiririigi” poliitilis-semiootiline perspektiiv

Autor: Daniel Tamm   Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest,

Share
Kuidas muuta Skytte instituut paremaks: ideid aastalõpukonverentsilt

Sissejuhatus ja järelsõna: Karl Lembit Laane   2017. aasta 9. novembril korraldas Riigiteaduste Seltsi eellane Poliitikalabor arutelu instituudi olukorra ja (p)arendamisvõimaluste üle. Sellest koorus omajagu palju ideid, millest suur osa

Share
Jaan Kaplinski “Poliitika ja antipoliitika” ehk kuidas humaniseerida türanni?

Autor: Piibe Nõmm   Raamatusse “Poliitika ja antipoliitika” on kokku kogutud Jaan Kaplinski artiklid, mille ta on kirjutanud aastatel 1987‐1991. Seega annab see hea ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise ajast, selle

Share
Intervjuu instituudi juhataja kandidaadi Mihkel Solvakuga

Räägime alustuseks teist endist. Milline on teie taust ja kuidas te üldse jõudsite siia punkti, et kandideerite Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaks? Tegelikult olen selle sama instituudi kasvandik. Millal siia

Share
Friedrich Hayeki “Tee orjusesse”: sotsialism ehk kas majanduslik vabadus või hoopis pärisorjus?

Autor: Meinhard Pulk “Tee orjusesse” kirjutamise (1941-1944) ajal mõjutasid seda mitu maailma ajaloo mõttes erakordset aspekti. Üks neist oli majanduspoliitiline – 19. sajandil esile kerkinud vabaturumajanduse ja klassikalise liberalismi populaarsusele

Share
Andres Reimann: Ülo Soosteri maali “Hirm” analüüs

Igavese taastulemise võimalikkus, kirjutas Heidegger Nietzschet lugedes. Tagasi tullakse. Tullakse uues struktuuris ja sisus, võimus ja teadmises. Nõnda tuleb ka totalitarism, märkame seda siis või mitte, on ta kohal ja

Share
Tudengite praktikakogemused: “Kohvi keetma ei pidanud, kui, siis vaid endale”

Autor: Kaarel Keskra Praktika – kindlasti üks asi, mille sooritamist on üks riigiteaduste tudeng õpingute ajal kaalunud ning mis mõnel on juba selja taga. 24. oktoobril toimus meie armsal Toomemäel

Share
Jared Diamondi  “Püssid, pisikud ja teras” ehk miks ebavõrdsuse taga on geograafia

Autor: Daniel Tamm Kui Hans-Georg Gadamer leidis, et iga teksti tuleb käsitleda kui vastust küsimusele, mille uurija peab välja selgitama, siis käesoleva teose puhul on algküsimuse otsimine õnneks lihtne. Proloogis

Share
Karl Lembit Laane: Demokraadid ja oligarhid: väike tüpoloogia kaasaja ideoloogiatest

Autor: Karl Lembit Laane Kui me vaatleme ükskõik millist riigisisest poliitilist liikumist või jõudu, siis me näeme, et igaüks neist lähtub mingisugusest ideoloogiast. Igal ideoloogial on aga kolm olemuslikku tahku:

Share
Leszek Kołakowski “Revolutsioon kui ilus haigus” ehk marksismikriitika endise marksisti sõnade läbi

Autor: Fred Gregor Rahuoja Poola filosoofi Leszek Kołakowski tööde hulgas esineb pealkiri „Revolutsioon kui ilus haigus” vaid 1979. aastal avaldatud essee pealkirjana. Seega teos, mida antud arvustuses käsitletakse, on valik

Share
Aldous Huxley “Hea uus ilm” ehk kuidas kultiveerida ebatäiuslikku elu

Autor: Pavel Prokopenko Võtsin arvustuseks raamatu, mida peetakse utoopiliseks. Püüdsin välja selgitada, miks see “Hea uue ilma” puhul just nii on, ning leida raamatus esinevaid vastuolusid, et see veendumus ümber

Share
Martin Mölder: Kuidas võtta riigiteaduste õppimisest maksimum?

Autor: Martin Mölder Õppeaasta ja paljude jaoks ka ülikoolitee algus on paras hetk mõelda sellest, mis peaks saama ülikooli lõppedes. Oleks ilmselt tore leida väärtustatud, hästi tasutatud ja arenemisvõimalusi pakkuv

Share
Semester Riigiteaduste Seltsi presidendina

Autor: Joanna Kurvits Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka

Share
Erik von Kuehnelt-Leddihni “Leftism” ehk vasakmeelsus läbi paremliberaalse prisma

Autor: Romet Tasa Käesolevas raamatuarvustuses vaatlen „Leftism: From De Sade And Marx To Hitler And Marcuse“ esimest osa, mille pealkiri on „The Leftist Mind“. Seetõttu mõtlen sõna „raamat“ all raamatu

Share
Slavoj Žizeki “Trouble in Paradise” – kas torm veeklaasis või sünge ettekuulutus?

Autor: Anna Linda Tomp Slavoj Žižeki “Trouble in Paradise” (2014) ehmatab autorile võõrast lugejat nii stiili kui ka mõtete radikaalsuse poolest. Ka korduval lugemisel harjumatuna mõjuv kirjutamismaneer kätkeb endas kirevat

Share
Erik von Kuehnelt-Leddihni “Demokraatia analüüs” ehk papameeleoni käsiraamat

Autor: Jakob Päll Valisin enda raamatuarvustuse jaoks Austria kirjaniku, ajaloolase, poliitikafilosoofi ning konservatiivse liberaali Erik Kuehnelt-Leddihni teose “Demokraatia analüüs” (1995). Ühest küljest filosofeerib ta selles demokraatia üle ning teisest annab

Share
Putinliku rahvusnarratiivi varju jäänud karikafinaal ning abrahamsimpsonlik jalgpalliklubi

Autor: Meinhard Pulk Artikkel on esmakordselt avaldatud portaalis Soccernet.ee. Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja

Share
Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain: “Noorte poliitiline teadlikkus Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste seas”

Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool

Share
Andres Reimann, Kristel Jakobson, Karl Juhan Saks: “Johan Skytte instituudi ning ühiskonnateaduste instituudi seminarisüsteemi võrdlus Oxfordis kasutusel oleva “tutorial systemiga””

Autorid: Andres Reimann, Kristel Jakobson & Karl Juhan Saks Andres Reimann õpib Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteadusi teisel kursusel. Alates 2017. aastast on ta tegev Poliitikalabori kaastöölisena. Email:

Share
Tudengifoorum: riik kui lapsehoidja vs näljamängud

Autor: Meinhard Pulk Riigiteaduste Seltsi eestvedamisel toimus 1. mail Genialistide klubis viie parlamendierakonna noorteühenduse esindaja vahel Tudengifoorum, milles keskse teemana debateeriti Eesti kõrgharidussüsteemi üle, ent puudutati teisigi Eesti poliitikas ja

Share
Putini Venemaa – lõpp paistab?

Autor: Aleksei Jašin Aasta tagasi jälgisin lootusrikkalt, kuidas noored, uue ja vabameelsema Venemaa esindajad, kogunesid Aleksei Navalnõi eestvedamisel võimuvastastele protestidele. Selle taustal julgesin arvata, et muutuste tuuled hakkavad puhuma Venemaal

Share
Persoon: Anna Linda Tomp

Anna Linda Tompi õpingud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal algasid 2015. aastal ja praegu õpib ta bakalaureusetasemel laiendatud peaerialal. Anna Linda töötas 2017. aastal Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis.

Share
Vello Pettai: “Andmerevolutsioon riigiteadustes: kuidas poliitikanähtusi empiirilisemalt uurida?”

Autor: Vello Pettai Vello Pettai on võrdleva poliitika professor aastast 2005. Ta omandas doktorikraadi politoloogia erialal Columbia Ülikoolis (USA, 2004) ning bakalaureuseõppe läbis Middlebury College’is (USA), kus tema erialadeks olid

Share
Inglise euroskeptitsism derridalikus prismas

Autor: Andres Reimann Sissejuhatus Suurbritannias viimastel aastatel eriti tormiliselt lainetav euroskeptitsism on saanud leheruumi üle Euroopa. Sestap on lahti võetud ning taas kokku pandud nii nähtust suunavad muutujad, nende ambitsioonid

Share
“Putini maineprojekti” valguses – seitse juhtumit, mil poliitikat ja jalgpalli ei suudetud lahus hoida

Autor: Meinhard Pulk (Originaalis avaldatud soccernet.ee väljaandes) Suvine Venemaal toimuv MM on üha enam kirgi kütmas. Kui traditsiooniliselt on tegu spordimaailma aasta tippsündmusega, siis tänavu – nagu Venemaa poolt korraldavatel

Share
Artur Panov: Brexiti diskursuse võrdlev analüüs eesti- ja venekeelse meedia kontekstis

Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi

Share
Eliisa Ellen: Mis teeb emast hea ema? Eesti Naisliidu ideoloogia ja nõuded aasta ema kandidaadile

Autor: Eliisa Ellen Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste

Share
Gert Siniloo: Sisepoliitilised väljakutsed Saksamaal liiduvalimiste kontekstis

Autor: Gert Siniloo Gert Siniloo on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant. Oma magistritöös uurib ta, kuidas parempopulistid Euroopa Parlamendis välispoliitikat kujundavad. Bakalaureusekraadi riigiteadustes sai Gert samuti Tartu

Share
RTS kutsub: Elu pärast riigiteadusi

Autor: Karl Lembit Laane 15. märtsi õhtul leidis aset Riigiteaduste Seltsi aruteluõhtu teemal “Elu pärast riigiteadusi”, kus riigiteaduste bakalaureuseõppe vilistlased Eero Janson, Laura Kivilo, Ingi Mihkelsoo ja Vootele Päi meenutasid

Share
Rein Taagepera: “Teadus kõnnib kahel jalal, ent sotsiaalteadused katsuvad keksida ühel”

Autor: Rein Taagepera Rein Taagepera on Tartu Ülikooli ja University of California Irvine’i linnaku emeriitprofessor. Tal on doktorikraad füüsikas, ta on saanud Johan Skytte auhinna (2008), ülemaailmselt kõrgeima politoloogias, ja

Share
Euroopa rahvuse kontseptsiooni muutumine

Autor: Kristel Jakobson Alates Prantsuse revolutsioonist on Euroopas domineerinud rahvusriigid, kuid tänu mitmes valdkonnas omavahel lõimunud Euroopa Liidu riikidele on tekkinud küsimus ühe suure Euroopa riigi võimalikkusest. See aga nõuaks

Share
Nõukogude minevik: mitte eirata ega emmata, vaid aktsepteerida

Autorid: Karl Lembit Laane & Kristel Jakobson 1. märtsil leidis aset Riigiteaduste Seltsi esimene avalik üritus „Nõukogude minevik: kas eirata või emmata“. Peaesinejateks olid I kursuse riigiteaduste tudeng Elar Niglas,

Share
Kristin Saar: Setsessiooni eeltingimused Euroopas: flaamid ja katalaanid

Autor: Kristin Saar Kristin Saar õpib Tartu Ülikoolis riigiteaduste kolmandal kursusel. Ta on olnud vahetusüliõpilane Euroopa õpingute programmis Maastrichti Ülikoolis. Alates 2015. aastast kuulub ta Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi,

Share
Toetuskoalitsioonid Eesti alkoholipoliitikas

Autor: Karl Lembit Laane Näib, et alkoholipoliitika on kinnistunud meie argipäevateadvusesse: ajakirjandus kajastab seda pea iga päev, selle ümber käivad alatasa tulised debatid ning näib, et aina enam inimesi on

Share
Stefano Braghiroli on the Italian Election

The Italian General Election of 2018 was held on March 4th, leading to a new distribution of seats within the Italian Parliament. We met with Stefano Braghiroli, a political scientist

Share
Olukorrast Venemaal II: 2018. aasta esimesed kuud

Autor: Aleksei Jašin 2018. aasta alguse poliitiline elu Venemaal on läbi ja lõhki seotud 18. märtsil toimuvate presidendi- ehk Vladimir Putini valimistega[1]. Siinne artikkel pakub aga ülevaadet tähtsaimatest sündmustest, mis

Share
Alar Kilp: Pragmatistlik politoloogia pedagoogika

Alar Kilp on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi usuteaduses (2000) ning magistri- ja doktorikraadi politoloogias (vastavalt 2002. ja 2012. aastal). Alates 2004. aastast töötab ta võrdleva poliitika lektorina ning alates 2014.

Share
Jää hüvasti, lihtne maksusüsteem! Olgu muld Sulle raske!

Karl Lembit Laane 2. aasta riigiteaduste tudeng Viimase aasta jooksul on meie valitsusele ette heidetud, et ta on majanduspoliitiliselt astunud kahte suurde ämbrisse: pannud aluse seniolematule piirikaubanduslainele Lätiga ning hävitanud

Share
Selts riigiteadlastele ühtekuuluvustunde loomiseks

Autorid: Kristel Jakobson ja Joanna Kurvits Jõulud on kohe-kohe kätte jõudmas ja seega võiks ühekoos teha Skytte instituudile kingituse – lubame üksteist rohkem tundma õppida. Me kurdame pidevalt, kuidas meie

Share
Partei ja revolutsioon: paar rida erakondade kaitseks

Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Juba mõnda aega on Sirbi veergudel käinud arutelu meie poliitilise süsteemi üle: tajutakse aina süvenevat kriisi meie demokraatia ülesehituses ja toimimises, mis nõuab

Share
15. oktoober: noorte poliitiline tuleproov

Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Teave, et käimas on valimised ja et seekord saavad hääletada ka 16- ja 17-aastased, ei ole vast enam kellelegi uudiseks. Küll aga on

Share
Olukorrast Venemaal: oktoober, 1. osa

Aleksei Jašin Riigiteaduste 2. aasta tudeng Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Venemaal mitmed olulised septembris alanud sise- ja välispoliitilised protsessid. Tasub heita pilku tagasi ning teha ülevaade arenevatest ning lõppenud sündmustest. Sügis

Share