Autor: Johanna Rannik Marju Lepajõest rääkiva dokumentaalfilmi režissöör Vallo Toomla ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui humanitaaride häält mitte kuulata ega väärtustada, võime lõpetada ummikus või katastroofis (Spungin 2019).
Autorid: Andrus Punt, Otto Tiidermann, Jakob Päll Aastal 1967 soovisid maailma eri paigust Londonisse kokku tulnud akadeemikud üheskoos defineerida terminit “populism”. Ambitsioonikas eesmärgis peitus aga ületamatu mägi – kultuurilised,
Autor: Daniel Tamm Möödunud nädalal nägi Poliitikalabori veergudel ilmavalgust Carlos Kleimanni üllitis kultusfilmi “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas” ainetel, kus eritelu alla tuli selles avalduv võimusuhete raamistik. Oma
Võim võib avalduda mitmel moel ning üks võimu avaldusvormidest on vägivalla monopol. See võimu avaldusvorm on riigile omane, kui mõista selle all monopoli just õigustatud vägivallale. Ilmselgelt eksisteerib riikide sees
Autor: Carlos Kleimann Käesolevas artiklis käsitlen võimu neljandat palet. Ma ei piirdu ainult võimu neljanda palge defineerimise ja lahtimõtestamisega, vaid vaatlen ja analüüsin selle avaldumist läbi normidest irdumise. Toon selle
Autor: Raneli Müllerson Kui mitu korda ühte kohta tõmbab, siis järelikult sa pead seal olema -Alice Eelmise aasta detsembrikuu Riigiteaduste Seltsi üldkoosolekul toimus kõige muu kõrval ka uue juhatuse valimine.
Olles mõnda aega välismaal elanud, saan aru, kui rahulik ja muretu on elu Eestis. Eelmisel aastal Prantsusmaal elades valmistasid peavalu iganädalased kollavestide protestid. Eelmisel septembril alustasin magistriõpet Padova ülikoolis Põhja-Itaalias
Autor: Raneli Müllerson 26. veebruaril avas Tartu Ülikool oma uksed peatsetele üliõpilastele, et tänased tudengid tulevastele kolleegidele oma erialasid tutvustada saaksid. Ka riigiteadlased olid varmalt kohal, värvati uusi tudengeid ja
Tänavu juba kolmandat aastat toimetava Poliitikalabori eesmärk on teha kuuldavaks riigiteadlaste hääl, pakkudes neile platvormi, kus oma kirjatöid laiema avalikkusega jagada. Poliitikalabori veergudele jõuavad nii arvamuslood kui ka intervjuud, nii
Külma sõja lõpu ning Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega leidsid aset ulatuslikud muutused terves maailmasüsteemis, Euroopas ning eriti idablokis endas. Samas jääb kõikide nende tormiliste sündmuste varju üks küllaltki omapärane poliitiline areng
Autor: Daniel Tamm Möödunud semestril võis mõnes seminaris leida õpetajatoolist ka kaastudengeid, kellele oli usaldatud seminaride juhendamise vastutusrikas töö. Rahvusvahelise poliitika kursusel suunas arutelu Johannes Vahe, kes õpib ise
Autor: Daniel Tamm Võim on viimaks üle antud ning Riigiteaduste Seltsi uus juhatus on saanud mõned kuud oma asja ajada. Poliitikalabor otsis aga üles endise võimuladviku Karl Ander Aleksiuse, Jakob
Poolteist aastat tagasi jätsin musta leiva ja kohukestega hüvasti ning lendasin magistriõpinguteks Prantsusmaale. Peamine nõu, mida minult sellega seoses küsitakse, on kuidas kooli valida. Aus vastus: pole aimugi, ent kui
Hiljuti kõlas Poliitikalabori veergudel väide demokraatiast kui pühast lehmast, mille vastu hea tava kätt tõsta ei lase. Tõepoolest toimub suurem osa kaasaegse Lääne poliitilisest mõttest demokraatliku paradigma sees, ent mõistena
Autor: Eino Rantanen Vabadus või demokraatia Arvustus: Erik Ritter von Kuehnelt-Leddihn, 1952, Liberty or Equality: The Challenge of our Time, The Caxton Printers Ltd., Caldwell, Idaho Kaasaja inimese hoiak
Autor: Thomas Lewis British politics is in a state of crisis. The Brexit deadline has once again been extended and December 12th marks the third time in the last four
Autor: Olle Paas Inimõigusi peetakse universaalseteks: need on igal indiviidil, olgu nad siis kurjategijad, sõjapõgenikud, oskustöölised või multimiljonärid. See tundub olevat üks kesksemaid väiteid liberaalses läänes, millest kinni hoitakse. Samas
Autor: Anna Linda Tomp Tartu Ülikooli riigiteaduste õppekaval tärganud huvi poliitikateooria vastu sundis kodumaal sobiva õppekava puudumisel haridusmigrandiks läände. Maandusin Amsterdamis 30. augustil, et juba mõned päevad hiljem alustada
Autor: Oto Tuul Roger Scruton avaldas teose “Kuidas olla konservatiiv”, mis nüüdseks on tõlgitud ka eesti keelde, 2014. aastal. Usutavasti ei ole raamatu ajendiks mingi konkreetne sündmus, vaid pigem
Autor: Henrik-Mikael Toiviainen 1970. aastatel olid peaaegu pooled maailma riigid kehtestanud kommunistliku või sotsialistliku korra. Muuhulgas jõudsid mainitud ideed ka Aafrikasse. Peale koloniaalimpeeriumite lagunemist ja mitmete riikide iseseisvumist võtsid need
Autor: Roman Kasak Harvardi Ülikooli filosoofiaprofessori Robert Nozicki “Anarhia, riik ja utoopia” oli pärast ilmumist küllaltki populaarne ning kõrgelt hinnatud, mida tõendab ka Ameerika Ühendriikide Riikliku Raamatuauhinna tiitel. Raamat
Autor: Siim Pulst Rojava on de facto autonoomne piirkond Põhja-Süürias kurdide alal, kus toimib juba alates 2011. aastast „demokraatlik konföderalism“. Tegemist on detsentraliseeritud ühiskonnavormiga, mis põhineb radikaalsel otsedemokraatial, võrdõiguslikkusel
Author: Aarón Guerra After the fall of the Soviet Union in 1991, all post-soviet countries have experienced different processes of political transition. Some of them have been way more
Autor: Pearu Pirsko 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel leidis varasemast enam kajastust fakt paremäärmuslike parteide suurenevast mõjuvõimust Euroopas. Siinkohal leian, et õigem on järeldusi teha induktiivselt, see tähendab
Author: Grażyna Bober For centuries the use of Ukrainian language in Ukraine has been either limited or completely forbidden during the Russian domination. Having been deprived of language for a
Autor: Karl Lembit Laane Kuigi konkreetselt seda nime kannab ainult üks Riigiteaduste Seltsi toimkondadest, on „poliitikalabor“ suurepärane peegeldus sellest, kuidas seltsi eri osades on võimalik katsetada täiesti erinevaid juhtimisviise. Esinduse
Autor: Vahur Hollo Vahur: It’s been two days since the European Parliament elections. On this rainy Tuesday I am sitting here with Mr. Braghiroli, a lecturer and an expert
Autor: Kaarel Keskra “Valitseja” ja selle unikaalsus „Valitseja“ kirjutas Niccolo Machiavelli aastal 1513. Teose kirjutamise ajal oli Itaalia killustunud ning jagunenud linnriikideks, mis ei suutnud ennast kaitsta suuremate riikide eest
Eurodebattidel ei pruugita küll enam fašistliku sisuga käemärke esitada, aga see ei tähenda, et kriitiline suhtumine nende (ja mitte ainult nende!) esinemisviisi ei oleks enam põhjendatud. Tihti kirjeldatakse parempoolse
“Totalitaarse korra ideaalne subjekt pole mitte veendunud nats või veendunud kommunist, vaid inimesed, kes ei tee enam vahet faktil ja fiktsioonil ning ei erista tõde ega vale” (lk 622).
Järgnev ei ole mõeldud täie tõsidusega võtmiseks. See sündis ideest võrrelda postmodernseid mõtteid valgustusajast pärinevatega, et näha, kas need on tõesti nõnda üksteist välistavad nagu praegu on kombeks arvata. Poolpilavas
Poliitikalabori ideekorjajate ja kaasautorite töö on tuua lugejani kõige paeluvamad ja uuemad kirjutised, mille peale tudengid on tulnud. Kui tead, kelle poole tasuks mikker suunata ja sellest järgmine kõmulugu kirjutada,
Author: Oto Šereš In this case study, arguments for and against Catalonian independence will be presented. Both sides will be based on different interpretations of the right to self-determination
Poliitikalabori toimetajate töö on tagada, et iga avaldatav tekst leiaks vähemalt kahekordset läbilugemist ning ilmuks ilma trüki- ja faktivigadeta. Ühendust võtta ja kirjatöid edastada võib neile nii sotsiaalmeedias kui koridoris
Autor: Ilja Assafatov Aastatuhandeid on inimkond otsinud vastust küsimusele, mis teeb inimesi õnnelikeks või vähemalt oma eluga rahulolevateks. Mõned on seisukohal, et vaimne areng ja kvaliteetsed inimsuhted, mõned rõhutavad raha
Author: Oto Šereš In this article the question of whether globalization is rendering the nation-state obsolete will be tackled. In order to assess this question, it is necessary to evaluate
Author: Mahmoud Elgindy As of late 2018, the Syrian Civil War has seen widespread and diverse foreign involvement in both support of the Syrian regime and various rebel groups.
“Kaevuvesi ei ole allikavee vaenlane” – Hiina vanasõna Üheks kultuurisemiootika alustalaks on eristus “oma” ja “võõra” vahel (Salupere 2016: 49; Lotman 1999: 58, 70, 131), olgu see tähistatud
XIV Riigikogu valimistel kandideeris kokku 1099 inimest, kelle sekka mahtusid ka mõned riigiteaduste tudengid. Poliitikalabor sai neist kokku kahega, et vestelda politoloogia suhtest poliitikaga, erakondade köögipoolest ning erialasest haridusest üldisemalt.
Autor: Holger Sooster “Saaks vaid õhku” vasardab peas. Ent hingetuks ei võta mitte hoone tuledes särav fassaad, vaid kõrgus merepinnast. 45-kraadine tõus eraldab riigiteadlasi tsiviliseeritud maailmast, mistap õhk on
Autor: Kaarel Keskra Kuidas Teil koolis õppimisega läks? Kas Teil oli ka lemmikaineid? Nii ja naa. Otse pärast keskkooli olin ma ühe aasta käinud Tallinna Tehnikaülikoolis. Sealt tulin aga ära,
Autor: Daniel Tamm Suure auditooriumi tagumises otsas istumisel on mitmeid miinuseid. Õppejõudu on kehvemini kuulda ning tema miimikat kehvemini näha, kuid samas on viimasel real omad sotsioloogilised eelised. Näiteks
Autor: Daniel Tamm Järgnevas kirjatöös võtan ma võimuprotsesside lahkamiseks eritleda võimu kahte palet nagu kirjeldasid neid Peter Bachrach ja Morton Baratz ning seda 16. ja 17. sajandil Lääne-Euroopas vohanud
Autor: Olle Paas Meie pidevalt muutuvas maailmas on sageli raske eristada ja mõista kõiki elulisi nähtusi. Üks etemaid lahendusi on süstematiseerida seda mitmekesisust tuginedes mudelitele. Mudelid ei pea piirduma
Autor: Andres Reimann In her 1958 book “The Human Condition”, German philosopher Hannah Arendt, when writing about Rousseau, action and natality, drew a conclusion — individuals undergo a second birth,
Autor: Anna Linda Tomp Cults of personality are far from being a new phenomenon. They have been around as long as the concept of a strong leader has been
Autor: Daniel Tamm Aastal 1993 nägi ilmavalgust Tõnu Õnnepalu alias Emil Tode “Piiririik” ja lahkus legendaarne semiootik Juri Lotman. Eesti oli äsja (taas)iseseisvunud ning valitses ärev olustik: küsimus sellest,
Sissejuhatus ja järelsõna: Karl Lembit Laane 2017. aasta 9. novembril korraldas Riigiteaduste Seltsi eellane Poliitikalabor arutelu instituudi olukorra ja (p)arendamisvõimaluste üle. Sellest koorus omajagu palju ideid, millest suur osa
Autor: Piibe Nõmm Raamatusse “Poliitika ja antipoliitika” on kokku kogutud Jaan Kaplinski artiklid, mille ta on kirjutanud aastatel 1987‐1991. Seega annab see hea ülevaate Eesti iseseisvuse taastamise ajast, selle
Räägime alustuseks teist endist. Milline on teie taust ja kuidas te üldse jõudsite siia punkti, et kandideerite Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaks? Tegelikult olen selle sama instituudi kasvandik. Millal siia
Autor: Meinhard Pulk “Tee orjusesse” kirjutamise (1941-1944) ajal mõjutasid seda mitu maailma ajaloo mõttes erakordset aspekti. Üks neist oli majanduspoliitiline – 19. sajandil esile kerkinud vabaturumajanduse ja klassikalise liberalismi populaarsusele
Igavese taastulemise võimalikkus, kirjutas Heidegger Nietzschet lugedes. Tagasi tullakse. Tullakse uues struktuuris ja sisus, võimus ja teadmises. Nõnda tuleb ka totalitarism, märkame seda siis või mitte, on ta kohal ja
Autor: Kaarel Keskra Praktika – kindlasti üks asi, mille sooritamist on üks riigiteaduste tudeng õpingute ajal kaalunud ning mis mõnel on juba selja taga. 24. oktoobril toimus meie armsal Toomemäel
Autor: Daniel Tamm Kui Hans-Georg Gadamer leidis, et iga teksti tuleb käsitleda kui vastust küsimusele, mille uurija peab välja selgitama, siis käesoleva teose puhul on algküsimuse otsimine õnneks lihtne. Proloogis
Autor: Karl Lembit Laane Kui me vaatleme ükskõik millist riigisisest poliitilist liikumist või jõudu, siis me näeme, et igaüks neist lähtub mingisugusest ideoloogiast. Igal ideoloogial on aga kolm olemuslikku tahku:
Autor: Fred Gregor Rahuoja Poola filosoofi Leszek Kołakowski tööde hulgas esineb pealkiri „Revolutsioon kui ilus haigus” vaid 1979. aastal avaldatud essee pealkirjana. Seega teos, mida antud arvustuses käsitletakse, on valik
Autor: Pavel Prokopenko Võtsin arvustuseks raamatu, mida peetakse utoopiliseks. Püüdsin välja selgitada, miks see “Hea uue ilma” puhul just nii on, ning leida raamatus esinevaid vastuolusid, et see veendumus ümber
Autor: Martin Mölder Õppeaasta ja paljude jaoks ka ülikoolitee algus on paras hetk mõelda sellest, mis peaks saama ülikooli lõppedes. Oleks ilmselt tore leida väärtustatud, hästi tasutatud ja arenemisvõimalusi pakkuv
Autor: Joanna Kurvits Varsti saab täis pool aastat päevast, mil Riigiteaduste Selts sai asutatud. Seltsi presidendina olen selle peale mõeldes veetnud tõenäoliselt nädalate jagu tunde. Pikk kaemus on viinud ka
Autor: Romet Tasa Käesolevas raamatuarvustuses vaatlen „Leftism: From De Sade And Marx To Hitler And Marcuse“ esimest osa, mille pealkiri on „The Leftist Mind“. Seetõttu mõtlen sõna „raamat“ all raamatu
Autor: Anna Linda Tomp Slavoj Žižeki “Trouble in Paradise” (2014) ehmatab autorile võõrast lugejat nii stiili kui ka mõtete radikaalsuse poolest. Ka korduval lugemisel harjumatuna mõjuv kirjutamismaneer kätkeb endas kirevat
Autor: Jakob Päll Valisin enda raamatuarvustuse jaoks Austria kirjaniku, ajaloolase, poliitikafilosoofi ning konservatiivse liberaali Erik Kuehnelt-Leddihni teose “Demokraatia analüüs” (1995). Ühest küljest filosofeerib ta selles demokraatia üle ning teisest annab
Autor: Meinhard Pulk Artikkel on esmakordselt avaldatud portaalis Soccernet.ee. Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja
Autorid: Rein Olesk, Ellen Müil & Kristiina Vain Rein Olesk on Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda aasta tudeng. 2016. aasta suvel käis Tartu Linnavalitsuses Rein Olesk praktikal, millest esimene pool
Autorid: Andres Reimann, Kristel Jakobson & Karl Juhan Saks Andres Reimann õpib Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteadusi teisel kursusel. Alates 2017. aastast on ta tegev Poliitikalabori kaastöölisena. Email:
Autor: Meinhard Pulk Riigiteaduste Seltsi eestvedamisel toimus 1. mail Genialistide klubis viie parlamendierakonna noorteühenduse esindaja vahel Tudengifoorum, milles keskse teemana debateeriti Eesti kõrgharidussüsteemi üle, ent puudutati teisigi Eesti poliitikas ja
Autor: Aleksei Jašin Aasta tagasi jälgisin lootusrikkalt, kuidas noored, uue ja vabameelsema Venemaa esindajad, kogunesid Aleksei Navalnõi eestvedamisel võimuvastastele protestidele. Selle taustal julgesin arvata, et muutuste tuuled hakkavad puhuma Venemaal
Anna Linda Tompi õpingud Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal algasid 2015. aastal ja praegu õpib ta bakalaureusetasemel laiendatud peaerialal. Anna Linda töötas 2017. aastal Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brüsselis.
Autor: Vello Pettai Vello Pettai on võrdleva poliitika professor aastast 2005. Ta omandas doktorikraadi politoloogia erialal Columbia Ülikoolis (USA, 2004) ning bakalaureuseõppe läbis Middlebury College’is (USA), kus tema erialadeks olid
Autor: Andres Reimann Sissejuhatus Suurbritannias viimastel aastatel eriti tormiliselt lainetav euroskeptitsism on saanud leheruumi üle Euroopa. Sestap on lahti võetud ning taas kokku pandud nii nähtust suunavad muutujad, nende ambitsioonid
Autor: Meinhard Pulk (Originaalis avaldatud soccernet.ee väljaandes) Suvine Venemaal toimuv MM on üha enam kirgi kütmas. Kui traditsiooniliselt on tegu spordimaailma aasta tippsündmusega, siis tänavu – nagu Venemaa poolt korraldavatel
Artur Panov on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi riigiteaduste õppekaval rahvusvaheliste suhete suunal ning kõrvalerialana õppinud prantsuse keelt ja kirjandust. Alates 2017. aasta sügisest õpib ta Århusi Ülikoolis (Taani) magistriõppes rahvusvahelisi
Autor: Eliisa Ellen Eliisa Ellen õpib alates 2016. aastast Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal, peaerialana rahvusvahelisi suhteid ning kõrvalerialana saksa keelt ja kirjandust. 2014/15. aastal juhtis ta Eesti Õpilasesinduste Liidus rahvusvaheliste
Autor: Gert Siniloo Gert Siniloo on Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrant. Oma magistritöös uurib ta, kuidas parempopulistid Euroopa Parlamendis välispoliitikat kujundavad. Bakalaureusekraadi riigiteadustes sai Gert samuti Tartu
Autor: Karl Lembit Laane 15. märtsi õhtul leidis aset Riigiteaduste Seltsi aruteluõhtu teemal “Elu pärast riigiteadusi”, kus riigiteaduste bakalaureuseõppe vilistlased Eero Janson, Laura Kivilo, Ingi Mihkelsoo ja Vootele Päi meenutasid
Autor: Rein Taagepera Rein Taagepera on Tartu Ülikooli ja University of California Irvine’i linnaku emeriitprofessor. Tal on doktorikraad füüsikas, ta on saanud Johan Skytte auhinna (2008), ülemaailmselt kõrgeima politoloogias, ja
Autor: Kristel Jakobson Alates Prantsuse revolutsioonist on Euroopas domineerinud rahvusriigid, kuid tänu mitmes valdkonnas omavahel lõimunud Euroopa Liidu riikidele on tekkinud küsimus ühe suure Euroopa riigi võimalikkusest. See aga nõuaks
Autorid: Karl Lembit Laane & Kristel Jakobson 1. märtsil leidis aset Riigiteaduste Seltsi esimene avalik üritus „Nõukogude minevik: kas eirata või emmata“. Peaesinejateks olid I kursuse riigiteaduste tudeng Elar Niglas,
Autor: Kristin Saar Kristin Saar õpib Tartu Ülikoolis riigiteaduste kolmandal kursusel. Ta on olnud vahetusüliõpilane Euroopa õpingute programmis Maastrichti Ülikoolis. Alates 2015. aastast kuulub ta Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi,
Autor: Karl Lembit Laane Näib, et alkoholipoliitika on kinnistunud meie argipäevateadvusesse: ajakirjandus kajastab seda pea iga päev, selle ümber käivad alatasa tulised debatid ning näib, et aina enam inimesi on
The Italian General Election of 2018 was held on March 4th, leading to a new distribution of seats within the Italian Parliament. We met with Stefano Braghiroli, a political scientist
Autor: Aleksei Jašin 2018. aasta alguse poliitiline elu Venemaal on läbi ja lõhki seotud 18. märtsil toimuvate presidendi- ehk Vladimir Putini valimistega[1]. Siinne artikkel pakub aga ülevaadet tähtsaimatest sündmustest, mis
Alar Kilp on Tartu Ülikoolis omandanud bakalaureusekraadi usuteaduses (2000) ning magistri- ja doktorikraadi politoloogias (vastavalt 2002. ja 2012. aastal). Alates 2004. aastast töötab ta võrdleva poliitika lektorina ning alates 2014.
Karl Lembit Laane 2. aasta riigiteaduste tudeng Viimase aasta jooksul on meie valitsusele ette heidetud, et ta on majanduspoliitiliselt astunud kahte suurde ämbrisse: pannud aluse seniolematule piirikaubanduslainele Lätiga ning hävitanud
Autorid: Kristel Jakobson ja Joanna Kurvits Jõulud on kohe-kohe kätte jõudmas ja seega võiks ühekoos teha Skytte instituudile kingituse – lubame üksteist rohkem tundma õppida. Me kurdame pidevalt, kuidas meie
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Juba mõnda aega on Sirbi veergudel käinud arutelu meie poliitilise süsteemi üle: tajutakse aina süvenevat kriisi meie demokraatia ülesehituses ja toimimises, mis nõuab
Karl Lembit Laane Riigiteaduste 2. aasta tudeng Teave, et käimas on valimised ja et seekord saavad hääletada ka 16- ja 17-aastased, ei ole vast enam kellelegi uudiseks. Küll aga on
Aleksei Jašin Riigiteaduste 2. aasta tudeng Möödunud nädalavahetusel kulmineerusid Venemaal mitmed olulised septembris alanud sise- ja välispoliitilised protsessid. Tasub heita pilku tagasi ning teha ülevaade arenevatest ning lõppenud sündmustest. Sügis
