';

Gert Siniloo – Eesti Välisministeerium

Gert Siniloo – Eesti Välisministeerium
Kuidas sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid?

Olin praktikal viis nädalat 2015. aasta suvel Eesti Välisministeeriumis. Praktikale saamine oli suhteliselt lihtne: kindlaks tähtajaks tuli esitada avaldus ning motivatsioonikiri, kus oli tarvis märkida ka isiklik eelistus selle kohta, mis osakonda ministeeriumis praktikale minna soovid. Mina avaldasin soovi minna kas poliitika- või Euroopa osakonda ning viimasesse mind ka valiti: töötasin Euroopa osakonna (tollal kandis see nime Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakond ehk lühendatult EAO) 3. büroos, mille vastutusalaks olid Kagu-Euroopa ning Euroopa Liidu üldasjad.

Kas praktika oli tasustatud?

Ei olnud.

Mida tööl tegema pidid? Millised oli sinu tööülesanded?

Kuna minu praktika sattus ELi jaoks murranguliste sündmustega samale ajale – rändekriisi haripunkt, Kreeka rahanduskriis -, sain tegutseda väga põnevas keskkonnas, mis väljendus ka minu otsestes tööülesannetes. Praktika jooksul toimus mitu korralist ja erakorralist ELi ülemkogu, mille jaoks pidi meie büroo koostama olupildi 28 ELi liikmesriigi meeleoludest – sisendi selleks saatsid Eesti kohapealsed saatkonnad, kuid toimetamine ja kokkupanemine oli meie õlul. Esimese mustandi sellest koostasin alati mina ning hiljem vaatasime koos mu juhendajatega üle. Teine oluline asi, millega tegelesin, oli Kreeka sündmuste jälgimine: pidev uudiste lugemine, raportitega tutvumine jms. Lisaks aitasin koostada seletuskirju ning jutupunkte Vabariigi Valitsusele ning Välisministeeriumi ametnikele. Samuti pidasin ühel hetkel diplomaatilist kirjavahetust (ametlikele nootidele vastamine jne). Töökeskkond oli kogu minu praktika vältel ääretult meeldiv ning tajusin julgustavat ja lahket suhtumist nii oma otseste juhendajate kui ka teiste meie büroo ja ministeeriumi inimeste poolt. Paar korda käisin ka diplomaatilistel vastuvõttudel – ning mõistsin kohe, et kui diplomaat hoiab käes veiniklaasi, veetes pealtnäha mõnusalt vaba aega, käib tegelikult pingeline töö!

Kas ja miks soovitad sinna minna?

Soovitan kõigil riigiteadlastel, kel vähegi võimalik ja kel võimalus avaneb, minna välisministeeriumisse praktikale. See lühiajaline kogemus on tegelikult hindamatu, sest annab väga hea sissevaate sellesse, kuidas Eestis välispoliitikat kõrgeimal tasandil ette valmistatakse ning ellu viiakse.

Mis oli sinu jaoks raske, uus või harjumatu praktikakogemuse jooksul?

Tööülesanded läksid kogu praktika vältel sujuvalt eeskätt juba kolleegide sooja ja toetava suhtumise tõttu. Kui ma millestki esialgu aru ei saanud, siis küsisin nii palju nõu, et suutsin asjaga edasi minna. Seega tööalaselt praktikakogemus raske polnud, kuid raskused tekkisid mujal. Välisministeeriumis nagu enamasti teisteski riigiasutustes pole praktika tasustatud. See tähendab, et tudeng, kes soovib praktikat teha, peab ise tasuma kõige eest, s.t elukohta, transpordi, söögi jne eest. Leian, et on viimane aeg riigiasutustel seda poliitikat muuta. Ma ei ootagi, et praktikandid peaksid saama oma töö eest ministeeriumiametnikuga võrdset palka, kuid oleks elementaarne hüvitada praktikantidele vähemasti elamiskulud või siis tasuda neile mingis ulatuses päevarahasid, kehtestada stipendiumid vms. Seda eriti neile praktikantidele, kes ei tule Tallinnast ning kel ei ela pealinnas sugulasi, kelle diivanil ööbida.

Kirjelda mõnda huvitavat või erilist kogemust, mida kogesid praktika jooksul.

Kohe praktika alguses mõistsin inimestevahelise suhtlemise olulisust diplomaatilises töös. Nimelt töötasin esimesest päevast alates üksinda suures kabinetis, mille tegelik omanik oli parajasti puhkusel. See kabinet asus koridori lõpus ning selle uksele eelnes veel suur garderoobikapp. Taipasin oma eraldatust teistest kohe esimesel tööpäeval: kui kell sai 12, jäid hääled koridori peal ning teistes kabinettides täiesti vaikseks – kuni sain ühel hetkel aru, et olen jäänud meie büroosse täiesti üksi, samal ajal kui kõik teised on läinud lõunale. Kuna nõnda ei saanud asjad järgneva viie nädala jooksul ometi jääda, sammusin üsna pea ühe teise praktikandi jutule, kes töötas paar kabinetti eemal, ning hakkasin temaga lihtsalt juttu ajama. Sama tegin ka oma juhendajatega. Sellel oli kohe mõju – ühtki korda ei pidanud ma enam lõunal üksi käima!

Huvitav oli mu praktikaaeg ka majasiseste sündmuste tõttu. Kui juuni lõpus oma praktikat alustasin, oli välisminister veel Keit Pentus-Rosimannus, praktika poole pealt tõusis aga esidiplomaadiks Marina Kaljurand.

Comments
Poliitikalabor

Leave a reply