';

Hannes Hugo Urbla: Kolm nädalat praktikat Riigikogus

Hannes Hugo Urbla: Kolm nädalat praktikat Riigikogus

Läbisin 2018. aasta lõpus praktika Riigikogu II aseesimehe Kalle Laaneti büroos. Praktikast kuulsin läbi Riigikogu ja Laaneti Facebooki lehe. Nimelt tunnetas Laanet, et kodanikud, ja eriti noored, kaugenevad parlamendist. Praktika on seevastu hea viis avamaks uksi neile, kes alati Toompeale ei satu.

Riigikoguse praktikale!

Kolm toredat noort lõpetasid äsja praktika Riigikogu aseesimehe Kalle Laaneti büroos. Vaata, mida nad õppisid ja kogesid ning tule ka! http://bit.ly/PraktikaRiigikogus

Posted by Riigikogu on Reede, 21. detsember 2018

 

Riigiteadustes huvitavad mind rahvusvahelised suhted ja teema “Eesti koht maailmas”. Kindlasti oleks saanud nende teemadega tegeleda rohkem välisministeeriumis, kuid seadusloomega tutvumine oli võimalus, mida ei saanud käest lasta. Islandi väljakule minemata sain siiski praktika jooksul nendel teemadel mitmeid kordi vestelda. Praktika jooksul külastasin lisaks kultuuri-, maaelu-, riigikaitse-, välis- ja sotsiaalkomisjoni. Riigikogu väliskomisjonil on selge roll Eesti välispoliitika kujundamisel, samuti on komisjonil kontrolliv funktsioon valitsuse välispoliitilise tegevuse üle.[1] Taustaks on tarvilik mainida, et praktika ajal oli komisjoni esimees Marko Mihkelson ja välisminister Sven Mikser. Sarnaselt väliskomisjonile, teostab riigipoolset välissuhtlust ka Riigikogu juhatus. Minu praktika ajal võõrustas toonane Riigikogu esimees Eiki Nestor näiteks Gruusia parlamendi spiikrit.[2] Archil Talakvadze külaskäik pani Riigikogu seinad sahisema, peamiseks teemaks oli tema noorus, nimelt oli spiiker kõigest 35-aastane. Praktika käigus sain Eesti välissuhtlusele kaasa aidata, kui koostasin memo Laaneti visiidist Aserbaidžaani.[3] 

Lisaks isiklikule huvile rahvusvaheliste suhete vastu köitis mind seadusloome protsess. Paberil on seda lihtne selgeks saada aga kohapeal selgus, et asjade käik on keerulisem. Enim üllatas mind see, kui palju aega ühe seaduse loomiseks kulub. Oluline seadusloome osa, millele koolitunnis samuti tähelepanu ei pöörata, on lobitöö. Koridoripoliitikal on halb kõla, rääkimata tagatubade halvast mainest. Praktika käigus hakkasin lobistamist nägema rohkem huvide esindamisena. Toompeal töötamine on lihtsaim viis unustada ära valija ja tema soovid. Lobitöö loob riigikogulaste ja kodanike vahel suhteid, mis aitab parlamendil olla representatiivsem. Praktikal puutusin kokku mitmete huvigruppide esindajatega, kelle eesmärk oli enda sõnumid poliitikute kõrvu viia. Teiste seas võtsin osa keskkonnakomisjoni istungist, kus omi huve esindas Peipsi Kalurite Ühing ja Reformierakonna kohtumisest Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga. Praktikandi ülesandeks oli kohtumiste põhjal koostada memo.

See, et survegruppidega kohtumised nii tihedad olid, ei olnud kindlasti juhus. Lähenevad Riigikogu valimised tegid praktika äärmiselt huvitavaks. Poliitikud olid kõvasti rohkem rahva poole avatud kui tavaliselt ning ära oldi nõus kuulama iga viimnegi tegelane. Paeluv oli ka valimiskampaania. Alustades pidevatest arvamuslugude tootmisest ja lõpetades oma näopilti kandva väikebussiga – poliitik töötas täistuuridel. Meeldiv ja mõneti üllatav oli näha, et selle arvelt ei kannatanud oluliselt seadusloome.

Riigikogu liikme kohustuste seas on palju pidulikku. Praktikal võtsin osa näiteks Kuberneri aias toimunud tseremooniast, kus tähistati 100 aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest riigilipuna Pika Hermanni torni.[4] Meeleolukas oli ka traditsiooniline jõuluvana külaskäik Riigikogu aasta viimasel istungil. Jõulutaati etendanud Gaute Kivistik tuli lagedale nii mõnegi muheda naljaga, näiteks kinkis ta Isamaale jõuludeks luubi, et nad oma reitingut vaadata saaksid.


Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply