';

Britt-Heleen Kandimaa semester Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis

Britt-Heleen Kandimaa semester Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?

Õppisin eelmisel kevadsemestril Hollandis Haagi Rakendusteaduste Kõrgkoolis (The Hague University of Applied Sciences). Kui nüüd päris aus olla, siis väliskõrgkooli valisin päris ruttu. Nimelt oli valikus väga palju erinevaid riike ning enamike riikide puhul veel omakorda päris mitu erinevat ülikooli. Valikute rohkuses jäi silma armas Holland, kus oli vaid üks koolivalik. Enne välisvahetuse planeerimist teadsin, et tahan keskenduda Euroopa rahvusvahelistele suhetele ning Euroopa Liidu töö uurimisele. Kuna Haagi õppekava oli keskendunud just Euroopa uuringutele, sai valik kinnitust. Käisin vahetusel Erasmus+ programmiga.

Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Jah, kuna välismaal ei olnud võimalik paljusid kohustusliku õppekava aineid ära teha, pikeneb minu haridustee ühe aasta võrra.

 

Britt-Heleen sõpradega Rotterdamis

Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?

Kõik ained olid ülekantavad, kuid enamik läks arvesse siiski valik- või vabaainetena. Oma mooduli kohustuslikest ainetest sain ära tehtud vaid ühe, mille nimeks oli „Otsuste langetamine Euroopa Liidus“ ning arvesse läheb see „Euroopa Liidu“ aine sooritamisena.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Ülikool oli õppekorralduse poolest päris erinev. Nimelt oli õppe üks osa praktika, käidi palju ringreisidel, suur rõhk oli rühmatöödel. Väga palju pöörati tähelepanu tudengite sotsiaalelu mitmekesistamisele. Haagi koolis oli lõputult palju vaba aja veetmise viise ning samuti hoolitseti alguses selle eest, et rahvusvahelised tudengid omavahel ning ka kohalike tudengitega sõbraks saaksid.

Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?

Pea igas aines oli vaja kirjutada esseesid, mis iseenesest on Tartule õppekorralduslikult sarnane, samuti olid populaarsed rühmatööd. Mida ma arvatavasti kõige rohkem igatsesin, oli see, et igas aines ei olnud seminare. Seetõttu jäi nii mõneski õppeaines diskussiooni osa väheseks.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Rahaliselt hakkama saamiseks toetusest kindlasti ei piisa. Hollandis on väga kõrged rendihinnad ning olmekulud, transport on ka kallim kui Eestis. Tänu eelnevatele säästudele sain pool aastat siiski ilusasti hakkama.

Kuidas leidsid elamiskoha?

Elamiskoha leidmine oli lihtne, kuna kool suunas meid ühikakohti pakkuva firma juurde, kes meid omakorda tubade broneerimise juurde juhatas. Nii oli see protsess väga lihtne ning kõik sai interneti teel aetud. Kohale jõudes viidi meid lennujaamast kohe ühiselamute firma kontorisse, kus meie kätte võtmed toimetati.

 

Britt-Heleeni viimane ühine lõuna koos sõpradega. “Aja jooksul kujunes meil välja selline komme, et pea iga pühapäev saime kõik kokku ja pidasime itaallastele kohaselt ühist lõunat, kus siis igaüks midagi lauale tõi.”

Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid?

Soovitan välisvahetust absoluutselt kõigile. Minu puhul on tegemist tõelise kodukanaga, kuid neid sõpru, keda endale selle aja jooksul leidsin, ei asenda mitte miski. Samuti olin enne enda Erasmust kahtlev oma inglise keele oskuses. Seal elades sai keel väga selgeks ning ladusaks. Samuti on kolme ülikooliaasta jooksul väga oluline keskkonnavahetus, mis korralikult õpimotivatsiooni juurde annab.

Mis oli semestri/aasta jooksul kõige raskem?

Kõige raskemad on elus ikka uued algused ja nii ka selle semestri jooksul: kuidas sisse sulanduda, kas elutingimused on rahuldavad jne. Loomulikult tekitas ka õpingute pool muret, kas saab ikka õigetele õppeainetele registreeritud ja kas õppeained on ikka sobiliku õpiraskusega. Pärast esimest nädalat olid suuremad mured kadunud ning algas üks põnevaim seiklus minu elus.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply