';

Carl-Martin Keerberg: semester Glasgow’ Ülikoolis

Carl-Martin Keerberg: semester Glasgow’ Ülikoolis

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?

Käisin Glasgow’ Ülikoolis (University of Glasgow, samas linnas on päris mitu ülikooli veel) Erasmus+ programmi kaudu. Valikut tehes proovisin leida parima tasakaalu kvaliteedi ja põneva kogemuse vahel, kuid lõpuks sain aru, et vähemalt minu kogemuse põhjal on need pigem vastandlikud kriteeriumid. Otsustasin prioritiseerida kvaliteeti ja loobusin mõttest veeta semester mõnes eksootilisemas linnas.

Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Vara veel öelda. Välismaale minnes oli mul kindel plaan lõpetada nominaalse õppeajaga. See plaan ei ole muutunud ja EAP-dega on matemaatiliselt kõik justkui korras, aga oodatust keerulisemaks on osutunud tunniplaani valimine.

Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?

Ainete ülekandmine oli üsna valutu protsess ja Tartu Ülikool demonstreeris ülimat paindlikkust. Kuigi õppelepingujärgsed välisülikooliained muutusid peale minu saabumist, jäid Tartus asendatavad ained samaks: „Läänemere regioon“, „Ukraina Euroopa lävel“ ja „Poliitiline geograafia“. Minu kogemus ütleb seda, et ülekantavate ainete sarnasus ei ole eriti oluline. Samas läksid pea pooled ainepunktid „kaotsi“, sest Glasgow’ Ülikoolis koosnes keskmine aine 10-st punktist, mis on oluliselt mahukam kui keskmine Tartu Ülikooli aine.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Ainete mahtu ma juba mainisin, kuid selle mõju ei piirdunud vaid ainepunktide ülekandmisega, vaid mõjutas kogu akadeemilist kogemust – koormus oli koondunud vaid kolmele ainele. Kõige olulisem erinevus minu jaoks oli palju suurem iseseisva õppimise maht ja sellest tulenevalt koolis veedetud tundide vähesus. Käisin iga nädal kahes-kolmes seminaris ja mitte rohkem kui kahes loengus. Samas pidin harjuma sellega, et iga nädal oli vaja lugeda 200-500 lk akadeemilist kirjandust.

Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?

Üks põnev asi, mis mulle kohe silma hakkas, oli see, et korporatsioonide asemel laiutasid kaks üliõpilaste ühingu hoonet. Need on pika ajalooga institutsioonid, mis on suuresti isemajandavad ja pakuvad tudengitele kümneid meelelahutuslikke ja hariduslikke võimalusi. Mulle avanes võimalus neist ühe liikmeks saada ja mind võeti väga soojalt vastu. Hoolimata sellest, et viibisin Glasgow’s vaid ühe semestri, sain ühingu kulul mitu korda reisida erinevatesse Ühendkuningriigi nurkadesse. Tartu korporatsioonid on kindlasti vähem ligipääsetavad, vähemalt vahetusüliõpilasele.

Üldine hariduslik infrastruktuur ja korraldus oli väga sarnane Tartule: suur raamatukogu, erinevad õppehooned, Moodle jne.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Sain Erasmus+ stipendiumi 500€ kuus, mis kattis umbes 80% mu üürist, ja ühekordse toetuse Eesti riigilt, mis kattis lennupiletid Eestist Šotimaale. Seega ei soovitaks ma Ühendkuningriigis õppimist tudengitele, kes loodavad vaid Erasmuse stipendiumiga hakkama saada.

Kuidas leidsid elamiskoha?

Guugeldasin, tutvusin pakutavate võimalustega ja valisin kõige mõistlikuma lahenduse. Kogu protsess oli pigem valutu ja lepingud said allkirjastatud digitaalselt.

Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid?

Kindlasti soovitan kõigile, kes otsivad põnevat sotsiaalset ja akadeemilist kogemust. See kool ja see linn on väga tudengisõbralikud ning tegevust jätkub mägironimisest lendluudpallini. Hariduse kvaliteet on kõrge, kuid heade tulemuste nimel peab pingutama. Seetõttu soovitan ma seda kooli neile, kellel on soov ka vahetusaastal end akadeemiliselt arendada.

Mis oli semestri/aasta jooksul kõige raskem?

Esseede kirjutamine. Igas aines oli vaja enne kevadvaheaega valmis saada 2000-3000 sõna pikkune kirjateos. Õnneks otsustasid õppejõud kolm nädalat järjest streikida, mis jättis mulle piisavalt aega, et esseed valmis jõuda.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply