';

Gertrud Luhaoja – välislähetus Haagi Rakendusteaduste Ülikooli

Gertrud Luhaoja – välislähetus Haagi Rakendusteaduste Ülikooli

Gertrud Luhaoja vahendab oma muljeid välislähetusest Haagi Rakendusteaduste Ülikoolis.

Kus ülikoolis käisid?

Minu välisülikool oli The Hague University of Applied Sciences.

Miks valisid selle kooli/riigi? 

Esmalt mõtlesin minna Itaaliasse ja õppisin ettenägelikult TÜ-s isegi semestri itaalia keelt. Lähemal uurimisel aga hakkasin kahtlema ülikoolivalikus, sest näiteks meilivahetus sellega oli väga aeglane, lisaks viitas ülikooli kodulehel olnud vähene (ja kohati väga segane) info välistudengitele võimaldatavate õppeainete kohta sellele, et seal õppida võib teha rohkem peavalu kui rõõmu. Seevastu Haagi ülikooli puhul oli teisiti – infovahetus sujus väga kiirelt ja küsimusi õppeainete kohta tänu heale kodulehele isegi ei tekkinud. Tundsin seda välisülikooli valides, et sinna on vahetustudengid väga oodatud.

Millise programmiga välissemestril käisid?

Käisin välissemestril Erasmus+ programmiga.

Kas välivahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Kui kõik sujub praeguse plaani järgi, peaksin siiski lõpetama koos oma kursuse ja nominaalajaga.

Kas ained olid  Tartu Ülikooli õppekavadele ülekantavad?

Riigiteaduste õppekavasse sobituvaid aineid oli vähem kui minu kõrvaleriala (kommunikatsioon) läbimiseks vajalikke aineid. Umbes pooled sooritatud ainepunktid lähevad siiski valik- ja vabaainete alla.

Millised neist?

Riigiteaduste õppekavasse sobisid ained “Inimõigused” ja “Euroopa Liit”.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Valitud välisülikool erines TÜ õppekorraldusest väga palju ja teistsuguse õpikogemuse saamiseks antud ülikooli valisingi.  Välisülikoolis oli õppetöö väga praktiline, igas aines oli võrdselt loenguid ja nn õpikodasid (workshop), kus lahendati gruppides erialaseid probleeme. Lisaks külastasime erinevaid Haagis asuvaid institutsioone, nagu Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal ja Hollandi põgenikekeskus. Külastuste eesmärk oli tudengitele institutsioonide tööd lähemalt tutvustada,  et mõne kindla valdkonnaga detailsemalt tutvudes oleks vastavalt huvile lihtsam enda soovitud õpinguid ja tulevikku kujundada.

Millised olid mõned märkimisväärsed sarnasused või erinevused Tartu ja sinu valitud ülikooli vahel?

Enda kogemuse põhjal julgen väita, et mõlema ülikooli asjaajamine on väga kiire ja võimalusel tullakse tudengile alati vastu. See võib näida tühise detailina, kuid kiire ja efektiivne suhtlus tudengi ja ülikooli vahel on õppetöö sujumiseks tegelikult väga oluline.

Mulle näis sealsete kohalike tudengitega suheldes, et praktikakoha leidmine välisülikoolis käies on lihtsam kui meil Tartus (või üldse Eestis) ehk ülikool on oluliseks lüliks tudengite ja erialaste asutuste vahel. Kuigi riigiteaduste õppekavas ei ole praktika sooritamine kohustuslik, näib mulle isiklikult selline suunamine või isegi tihedam partnerlus tegelikult hädavajalikuna, et suurendada Skytte instituudist saadud väga heade (!) teadmiste praktilist väärtust.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Erasmus+ stipendium on mõeldud eelkõige erinevate riikide elatustasemest tuleneva vahe katmiseks, see tähendab, et ainuüksi programmist saadud raha eest ilmselt ära ei ela. Kuna Holland on võrreldes Eestiga oluliselt kõrgema elatustasemega riik, olid minu tavapärased kulud välisülikoolis õppides kaks korda suuremad kui Eestis elades ja õppides.

Lisandusid ka sellised kulud, mida Eestis sageli ette ei tule, näiteks semestriks vajalikud õpikud pidi tudeng ise ostma, et õppeainetes ettenähtud materjalid läbi lugeda, nende peale võis semestri alguses kuluda kokku 200-400€ (second hand õpikuid oli võimalik leida umbes poole väiksema summa eest). Välisõpinguteks rahakotiga sobivat riiki valides tuleks enne internetis tutvuda soovitud sihtkohariigi tavapäraste elamiskuludega, selle taha ei tohiks suur seiklus kindlasti jääda.

Kuidas leidsid elamiskoha?

Leidsin elukoha paar kuud enne semestri algust välisülikooli abiga.

Kas ja miks soovitad sinna minna?

Holland riigi ja Haag linnana on mõlemad väga toredad kohad, kus enda (välis)õpinguid sooritada. Sealne eluolu ja üldised tõekspidamised meeldisid mulle väga.

Kellele soovitad välisvahetusele minna?

Soovitan välistudengiks minemist kõigile, kes maadlevad koduülikoolis motivatsioonipuudusega; välisõpingute kogemus aitab ehk leida selle, millest rutiinse õppeperioodi ajal puudust tuntakse. Eelkõige aga soovitan vahetusülikooli minna just noortel, kes tunnevad ennast siin väga hästi ja stabiilselt ning ei näe võibolla ühtki põhjust, miks võiks enda praegust olukorda muuta. See kogemus annab ja õpetab palju rohkem, kui oskan kirjeldada.  

Mis oli semestri jooksul kõige raskem?

Minu jaoks oli tänu toredalt veedetud välissemestrile kõige keerulisem tagasi Eestisse tulnuna siinse eluolu ja rutiiniga kohaneda. Välisülikoolis viibides ei olnud midagi keerulist, suurim asi on leida endas julgus vahetusüliõpilaseks minna. Niipea, kui paberid on juba korda aetud ja lennukuupäev paigas, on ees ainult üks suur tore seiklus :).

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply