';

Kaarel Kullamaa: praktika Peterburi Riiklikus Ülikoolis

Kaarel Kullamaa: praktika Peterburi Riiklikus Ülikoolis

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?

Vahetussemestril käisin Peterburi Riiklikus Ülikoolis. Valisin selle ülikooli, kuna soovisin arendada oma vene keele oskust ning ennast proovile panna täiesti teistsuguses riigis. Kuna õpin rahvusvahelisi suhteid, tundsin, et võimalus üks semester Venemaal õppida annaks mulle ainulaadse kogemuse ja teadmised sealsest mõttelaadist,  mis mind hiljem teistest eristaks ja võib-olla tuleviku karjääris ka uusi võimalusi looks.

Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Ei lükku, kuna olin vahetussemestrit plaaninud juba ülikooli astumisest alates ning olin eelneval kahel aastal enamiku EAP-dest juba ära võtnud.

Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?

Jah, kuna meile anti võimalus valida ka magistriaineid, oli valik suur ning minul õnnestus üle tuua kolm ainet. Mina võtsin aineid nagu ,,Color Revolutions in Post-Soviet Space“ ja „Orthodox Church and Russian Foreign Policy“. Lisaks läbisin ka vene keele süvaõppe (6 tundi nädalas). Need kolm andsid väga põhjaliku ülevaate Venemaal toimuvast ja üldisest mõttelaadist.  Keeleõpe oli eriti märkimisväärne.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Sealne õppekorraldus on palju kaootilisem ja üldine struktuur pole nii paigas kui Tartus. Õnneks oli minu peamiseks eesmärgiks keeleõpe ning kõik kohustuslikud ained olin juba Tartus läbinud.

Üks näide sealsest süsteemis on juhtum, kus kõik varasemalt valitud ained, millele olin ennast vahetuse algust ära registreerinud, kohale jõudes tühistati. Samas õnnestus mul seal leida ka 2 väga head ainet, mida andsid rahvusvahelise kogemusega õppejõud.

Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?

Üks märkimisväärne erinevus oli, et kui Tartu Ülikoolis toimub kõik interneti vahendusel, siis seal pidin õppima kõike uuesti paberile tegema. Üldist bürokraatiat oli nii palju, et esimesed 2 kuud ainult sellega tegelesingi.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Ülikoolidevahelise leppe kaudu oli mulle tagatud tasuta ühikas ja õpe. Kõik muud kulud maksin oma vahenditest. Kuna Venemaal on aga natuke odavam kui Eestis, siis suutsin oma suvel teenitud rahast ära elada.

Kuidas leidsid elamiskoha?

Elamiskoht oli stipendiumi osa ning see tuli kohaliku ülikooli poolt.

Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid ?

Soovitan sinna minna, kuna see on kindlasti kõige kiirem viis vene keel selgeks saada. Eriti sobib minna neil, kes tahavad ennast tõsiselt proovile panna. Seal elades sain alles tõsiselt aru, kui hästi me Eestis elame. Samas, kui sealse eluga toime tuled, siis on kindel, et Eestis sind enam miski väga ei üllata.

Mis oli semestri/aasta jooksul kõige raskem?

Kõige raskem oligi kogu bürokraatia ja selle elustiiliga harjumine. Pidevalt tuleb oma asjade suhtes valvel olla ja tuleb arvestada igasuguste ootamatustega. Näiteks õpilaspileti registreerimiseks võetakse pass kuuks ajaks ära ja prussakad ühikas ei olegi ainult hirmutamise jutt :D. Tuleb ka arvestada, et inglise keele rääkijatesse avalikus ruumis väga hästi ei suhtuta, nii et parem oleks kohe vene keelt purssima hakata. Teisalt eesti keele vastu tunti suurt huvi ning suhtuti austusega.  Mis ei tapa, teeb tugevaks. ?

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply