';

Kristin Saar – Maastrichti Ülikool

Kristin Saar – Maastrichti Ülikool
Kus ülikoolis käisid?

Maastrichti Ülikoolis Hollandis.

Miks valisid selle kooli/riigi?

Mul oli pikemat aega olnud soov minna Taani, kuid instituudil puudus sobiv partnerleping. Holland tundus lähim variant. Seega lähtusin valikul eeskätt riigist. Hollandis oli valida mitme ülikooli vahel, kuid esimesena uurisin Maastrichti kohta ning sealne probleemipõhine süsteem (problem-based learning) intrigeeris sedavõrd, et teiste koolide kohta uurides ei saanud seda enam peast. Usaldasin vaistu ja jäin Maastrichti juurde.

Millise programmiga välissemestril käisid?

Erasmuse Euroopa-sisene välisüliõpilasvahetus.

Kas välivahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Loodan, et mitte. Praeguse plaaniga soovin lõpetada plaanipäraselt.

Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele?

Jah, mina sain üle kanda kõik 30 EAP-d, nendest koguni 14 kohustuslike ainetena. Ülejäänud läksid kirja valikainetena.

Millised neist?

Kohustusliku ainena sain arvestatud ained “Euroopa Liit” ja “Poliitikateooria probleemid ja vaidlused”.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Maastrichtis jagunes semester kolmeks perioodiks: kaks kaheksanädalast ning üks kuuenädalane. Esimene ja teine periood andsid kumbki 12 EAP-d, kolmas 6. Viimasel perioodil toimus korraga ainult üks aine, esimestel perioodidel üks sisukursus (9 EAP) ning üks oskustekursus (3 EAP). Seega sai ühte ainesse lühema perioodi jooksul süvitsi sisse minna.

Millised olid mõned märkimisväärsed sarnasused või erinevused Tartu ja sinu valitud ülikooli vahel?

Kõige suurem erinevus oli kindlasti eespool mainitud probleemipõhine õpe. Õppetöö põhines enamasti kaks korda nädalas toimuvatel tutorialidel, kus kohtuti umbes 12-liikmelises grupis, et kursuseteemasid arutada. Tegemist ei olnud Tartust tuttava seminariga: lugemismaterjalid olid küll ette antud, kuid küsimusi mitte, samuti oli õppejõu roll minimaalne. Initsiatiiv oli tudengitel – igaks kohtumiseks oli määratud koosolekujuht.

Kokkusaamised jagunesid eel- ja järelaruteludeks. Eelarutelul saime teema kohta lühikese teksti ning viited lugemismaterjalile. Meie ülesanne oli grupis mõtteid ja eelnevaid teadmisi vahetada, sõnastamaks küsimused, millele peale tekstide lugemist vastuseid tahtsime saada. Seega oli teemafookus täielikult meie enda seada. See tähendas õppeprotsessis nii suuremat vabadust kui ka vastutust.

Probleemipõhist õpet kasutati kõigis ainetes. Minu vaiedamatu lemmikuks oli “Läbirääkimisoskused”, mille käigus korraldasime kolm simulatsiooni. Mängisime läbi Euroopa Liidu Nõukogu ja Ülemkogu kohtumisi. Igale osalejale määrati roll ning anti nii-öelda liikmesriigi välisministeeriumist kaasa mandaat. Mina sattusin näiteks kriisiregulatsiooni eesistujaks ning GMO-sid boikoteerivaks Austriaks. See oli tõeliselt põnev kogemus, mis aitas luua selgust EL-i otsustusprotsessidest ning püsis sõpradega jututeemana veel päevigi hiljem.

Kuidas said rahaliselt hakkama?

Mindul vedas, kuna sain väga odava elamise, maksin kesklinna toa eest pea poole vähem kui mu sõbrad. Elu Hollandis on veidi, kuid mitte oluliselt kallim kui Eestis. Seda enam, et armastasin puu- ja juurvilju käia ostmas turul.

Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Sain Erasmuse stipendiumi ning olen vist üks väheseid, kes sellega toime tuli. Vanemad toetasid mind sama suure summaga kui Tartus.

Kuidas leidsid elamiskoha?

See oli üks kõige raskemaid aspekte. Ülikoolil ei olnud ühiselamut, nende vahendatavad pakkumised olid aga minu jaoks liiga kallid. Otsisin elamist erinevatel plavormidel internetis, Facebookis. Kirjutasin vähemalt 15-le inimesele, vastuseid sain kahelt. Kuna alustasin otsinguid ainult kaks kuud varem, jäin nendega hilja peale. Kuu enne lahkumist kirjutasin kõigile tuttavatele, kes kunagi Hollandis elanud/õppinud/sõpru omanud. Läbi sõbra sõbra sain ühe Eesti tüdruku allüürnikuks.

Kas ja miks soovitad sinna minna?

Kindlasti soovitan minna. Maastricht on imearmas tudengilinn, tegelikult küllaltki Tartu-sarnane. Just Maastrichti soovitan minna neil, kes tunnevad huvi Euroopa Liidu vastu. Õppeprogramm on tasemel, Brüssel on ühe rongisõidu kaugusel ning saab aimu, kuidas on kõige selle sees olla. Samuti korraldab ülikool väga palju ingliskeelseid üritusi ning alati on midagi teha.

Kellele soovitad välisvahetusele minna?

Peaaegu kõigile. See on väärt kogemus ning uus võimalus enda isesisvus ja kohanemisvõime proovile panna. Vahestussemestri teevad aga eelkõige inimesed ning pole paremat võimalust sõbruneda kui koos reisida, seigelda ja avastada.

Mis oli semestri/aasta jooksul kõige raskem?

Õnneks ei olnud ühtegi momenti, kus oleks tajunud, et on raske. Esimese kuu alguses varastati mu jalgratas ära, see oli tõeline pettumus. Kohalikega rääkides jõudsin aga arusaamani, et see on kohustuslik osa Hollandi kogemusest. Rattavarguse puhul pole seal küsimus kas, vaid millal. Vahetusel olles tasub kõike võtta kogemusena.

Comments
Poliitikalabor

Leave a reply