';

Linda Liis Tanni – Işık Ülikool Istanbulis

Linda Liis Tanni – Işık Ülikool Istanbulis
Autor: Linda Liis Tanni
Keskkoolis koolikaaslase poolt Türgis vahetusõpilasena kirjutatud blogi lugedes ja tema probleemidest teada saades ei suutnud ma mitte mõelda, kes see üldse Türki läheb – mida muud seal ikka on kui ainult probleeme? Poleks osanudki arvata, et paar aastat hiljem olen ma juba ise seal vahetusüliõpilane. Terve seal oldud aja teadsin, et tegin õige valiku, ja nüüd tunnen, et Türgi on nagu mu teine kodu.
Linda Liis Istanbulis, taustaks Sinine Mošee

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?

Kandideerisin IŞIK Ülikooli Istanbulis, mis on eraülikool ning asetseb Istanbulist veidi eemal kuurortlinna Şile kõrval Musta mere ääres. See oli minu teine valik, kuid tegin sellise otsuse, kuna olen juba mõnda aega olnud huvitatud Türgi poliitikast ning islamiusust (ja religioonist üldiselt). Käisin seal Erasmuse projektiga.

Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Mul pikendati küll nominaalaega ühe semestri võrra, kuid kui saan kõik ained tehtud, lõpetan ikka vana nominaalaja sees.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest? Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?

Türgis oli kooliskäimine lihtsam ja mõnes mõttes ka igavam, kuna iganädalastele loengutele lisaks ei toimunud mitte midagi muud. Ei ühtegi seminari, diskussiooni ja ka kodutöid oli mul terve semestri jooksul vaid 3. Semestri keskel ja lõpus toimusid aga eksamid, mis ei olnud küll eriti lihtsad.

Kandsin kõik ained üle vabaainetena, ühtegi kohustuslikku ainet ma kahjuks teha ei saanud. Selles ei ole aga minu jaoks midagi negatiivset, kuna mulle meeldisid need kõik ja võtsin neid puhtalt iseenda huvist.

Autori perekond Hagia Sophia kõrval

Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?

Türgis tundus mulle, et suurem osa inimesi käis ülikoolis lihtsalt käimise pärast, mitte et neid õpitav päriselt huvitanuks. Paljud inimesed olid ainetele olid registreerunud, kuid ainult kolmandikku nendest oli üldse võimalik semestri jooksul näha.

Samuti elasin ma Türgis ülikoolilinnakus, kus kõik ühikad ja ülikoolihooned olid ühes kohas ja oligi ainult ülikooli keskkond.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Sain toetust ning enda raha ei kasutanudki. Kasutasin vaid enda Erasmuse stipendiumit, mis oli elamiseks piisav, kuigi ma ei saanud reisida niipalju, kui oleksin tahtnud. Selleks oleks pidanud mul olema rohkem oma vahendeid ka, aga eelnevalt olin arvanud, et vaid stipendiumist piisab mulle kõigeks, kuna see oli suhteliselt suur summa (700 euri kuus + eesti riigilt eraldi toetused 75 euri kuus ning ühekordne 300 eurone stipendium).

Kuidas leidsid elamiskoha?

Tegin Erasmuse ankeetidega koos avalduse ka ühikakoha jaoks ning sellega ei olnud mingisuguseid probleeme.

Autor Kappadookia orus pardiga

Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid ?

Soovitan sinna minna inimestel, kes on huvitatud Türgist või Lähis-Idast, kellele sobikski rohkem vabas formaadis (iseseisvalt) õppida ning pigem kulutada raha-aega elamustele, reisimistele ja seiklemisele (nt Kappadookia kivikoobastes ja Istanbuli tänavatel). Soovitan sinna minna igal juhul, kuna Türgi kultuur on nii rikkalik, keel (vähemalt minu jaoks) väga ilus, toit imemaitsev ning türklased huvitav rahvus.

Mis oli semestri jooksul kõige raskem?

Kõige raskem oli leida tegevust, kuna kohalik ESN (Erasmus Student Network) ei toiminud ning suurem osa huviklubidest olid türgikeelsed (kuigi suure tahtmise korral võinuks ka neisse sulanduda). Õnneks oli mul suurepärane erasmuslaste kaaskond, kellega tegime lõkke- ja filmiõhtuid, käisime kohalike kurdide juures veiniõhtutel, rääkisime poliitikast ja elust üldiselt, reisisime Istanbulis, Şiles ja Kappadookias ja veetsime koos väga head aega.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply