';

Rahel Maloverjan – Korea, Soongsili Ülikool

Rahel Maloverjan – Korea, Soongsili Ülikool

Kus ülikoolis Sa käisid? Miks valisid selle kooli/riigi? Millise programmiga välissemestril käisid?

Veetsin oma semestri Lõuna-Koreas Soongsili ülikoolis, kuna olen juba mitu aastat huvitunud korea kultuurist ning keelest. Tegemist on Tartu Ülikooli partnerülikooliga.

Kas välisvahetuse tõttu lükkub ka nominaalne õppeaeg edasi?

Kui ausalt öelda, siis pole ma selles veel päris kindel. Ainepunktide poolest justkui ei peaks, aga samas ei tea kunagi, kas saan kõik vajalikud ained ühe kevadega tehtud.

Kas ained olid ülekantavad Tartu Ülikooli õppekavadele? Millised neist?

Sain kõik ained ühel või teisel moel oma õppekavasse üle kanda. Riigiteaduste õppekavast asendasin rahvusvahelise poliitika, kombineerides Ida-Aasia poliitika ning poliitökonoomia aineid. Teised ained läksid minu kõrvaleriala („Maailma keeled ja kultuurid“, Hiina ja Korea moodul) õppekavasse. Kokku läbisin 5 ainet ehk 25 EAP-d.

Kuidas erines sinu valitud ülikool Tartu Ülikoolist õppekorralduse poolest?

Ei ütleks, et õppekorraldus Tartu omast väga erineks. Võib-olla nii palju, et ained olid kergemad ning igas aines pidi tegema vähemalt ühe esituse. Üks suur erinevus oli aga keeleõppes: kuna korea keele õpetajad ei rääkinud ega mõistnud absoluutselt inglise keelt, siis toimusid tunnid 100% korea keeles.

Millised olid märkimisväärsed sarnasused-erinevused Tartu ja Sinu valitud ülikooli vahel?

Esimene suur erinevus seisnes selles, et Soongsili ülikoolil oli oma linnak ning kõik õppehooned olid üksteisele ja ühiselamule väga lähedal. Lisaks oli minu jaoks huvitav huviringide rohkus. Näiteks nägin ma muu hulgas lasketiiru-, tantsu-, kalligraafia- ja keelekümblusrühma.

Kuidas said rahaliselt hakkama? Kas said toetust ning kas see oli piisav?

Rahalisi probleeme otseselt ei olnud, kuna Tartu Ülikool oli sellel aastal sõlminud kokkulepe, et üks üliõpilane saab ühiselamus tasuta majutuse. Lisaks kandideerisin ma Korea valitsuse poolt välja antavale stipendiumile (GKS scholarship) ning kuigi alguses sealt mingit vastust ei tulnud, ilmnes juba Koreas olles, et ma selle siiski sain. Stipendiumiga hüvitati mu lennupiletid (ca 800 eurot) ning sisseelamiskulud (200 000 woni ehk ca 200 eurot) ja lisaks sain iga kuu raha elamiskuludeks (500 000 woni ehk ca 500 eurot).

Üldiselt ma ei ütleks, et Koreas elamine väga kallis oleks, aga kuna ühiselamus puudus köök, siis läks enamik rahast väljas söömisele. Ilmselt oleks rahuliku eluviisi puhul antud rahast piisanud, kuid kuna soovisin Koreas ja teistes riikides (Hongkongis ja Jaapanis) reisida, siis pidin ka oma raha kasutama. Samas mainiksin, et Lõuna-Korea õpilasviisa saamiseks peab tõestama, et sul on pangakontol paar tuhat eurot, mistõttu peab üsna suur hulk raha juba enne stipendiumi saamist olemas olema.

Kuidas leidsid elamiskoha?

Kõik välisüliõpilased pidid elama ühiselamus. Selleks tuli täita avaldus ning minu teada kellelgi sellega probleeme ei olnud.

Kas ja miks soovitad sinna minna? Kellele välisvahetust soovitaksid ?

Lõuna-Korea on imeline koht ja kindlasti soovitan kõigil sinna minna. Ees ootab hea kliima, imeline toit ning äärmiselt mitmekülgne kultuurisfäär. Samas muidugi soovitaksin põhjalikult tutvuda poliitilise olukorraga, kuna Põhja-Korea oht jätkuvalt eksisteerib. Muidu soovitan Lõuna-Koreas elamist kõigile, kes otsivad oma ellu midagi erilist ning ei karda selle nimel kodust kaugel olla.

Mis oli semestri/aasta jooksul kõige raskem?

Ootamatul kombel igapäevane elu mulle probleeme ei valmistanud. Küll aga oli emotsionaalselt raske (kuigi huvitav) periood Kim Il-Sungi sünnipäev ning Lõuna-Korea presidendivalimised, kuna läänest tulevatest uudistest ning ka muretsevatest kodustest jäi selline mulje, et iga hetk kukub Souli pomm ja ma peaks juba kiirelt rongiga kuskile lõuna poole sõitma. Pingete kõrghetkel saingi perelt käsu oma go-bag kokku pakkida ja igaks juhuks mõni turvalisem linn välja valida, et kriisi puhul valmis olla. Õnneks nii ei läinud, kuid siiski on ka praegu isiklikust vaatepunktist üsna pingeline Põhja-Korea ohtu jälgida.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply