';

Kaarel Keskra: Praktika Eesti Kaitsetööstuse Liidus

Kaarel Keskra: Praktika Eesti Kaitsetööstuse Liidus
Autor: Kaarel Keskra

Euroopa standardiks saanud autonoomsed süsteemid, kaitseväes kasutatavad kodumaised öövaatlusseadmed, NASA kulgurite kaamerad, küberkaitse kosmoses ja järgmise põlvkonna droonitõrje. MilRem Robotics, Recoil, Krakul, CybExer Technologies ja Marduk – need on uue põlvkonna ettevõtted, mis on meedias kõmu tekitanud just eelnevalt mainitud sündmuste tõttu. Seda nimekirja võib veel soovi korral pikemaks ja uhkemaks ajada, kuid kõiki viite ettevõtet ühendab üks organisatsioon – Eesti Kaitsetööstuse Liit. Just antud organisatsioonis avanes mul võimalus veeta kolmekuune praktika.

Enne kui ma räägin enda kogemusest, oleks paslik anda ülevaade, mis EKTL on: EKTL on asutatud 2009. aastal ja on erialane liit, mis koondab endasse kaitse ja julgeolekuga tegelevaid ettevõtteid. EKTL-il on üle 100 liikme erinevatest valdkondadest: rõivastus, droonid, IT, jpt. EKTL-i missioon on enda partneritele turgude leidmine ja võimaluse korral Eesti julgeolekusse integreerimine.

Mis on aga kaitsetööstus? Kaitsetööstus hõlmab Eestis registreeritud juriidilisi isikuid, kes tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustegevusega, tootmisega või seotud teenuste osutamisega. Kaitsetööstust eristab teistest tööstusharudest kindel spetsiifika, mida iseloomustab tihe koostöö riigi ja ettevõtete vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded (näiteks toodangu piiratud kasutajatering, erandlik ekspordirežiim, erandlik müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja kõrgendatud turvanõuded). Kaitsetööstus hõlmab muuhulgas kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse tootmist, kaitse- ja julgeolekuotstarbelise varustuse hooldamist-remontimist ning kriitilise tähtsusega kauba või teenuse pakkumist kriisi- ja sõjaajal. Nüüd aga kogemuse enda juurde!

 

Kuidas Sa praktikakohale said, mida selleks tegema pidid?

Midagi erilist ma praktikakohale saamiseks ei teinud. Võtsin telefoni ühel detsembrikuu pimedal ja pakasel õhtul kätte, valisin oma tulevase praktikajuhendaja Tarmo Ränisoo numbri ja helistasin talle sooviga minna praktikale. Rääkisin enda varasemast praktikataustast Kaitseministeeriumis (KaM) ja küsisin, kas on võimalik peale eksamite lõppu praktikale asuda. Huvi oli kahepoolne ja juba 18. jaanuari hommikul ligikaudu kell 9:45 astusin ma Lõõtsa 6-s asuva kontori uksest sisse, et lahendada väljakutseid, mida EKTL mulle pakkuda suutis. 

Kas praktika oli tasustatud?

Kui vaadata läbi materialistliku prisma, siis ei. Kontoris olles tehti lõuna välja, kuid palka ma enda töö eest ei saanud. Siiski ütleksin, et palga pärast ma sinna praktikale ei läinud. Ma pigem nägin ja näen jätkuvalt seda kui ühte osist suurest investeeringust iseendasse ja enda tulevikku läbi väärtusliku kogemuse kaitsesektoris. Kui KaM-is olles sain ma näha seda, millise mätta otsast riik kaitsevaldkonda näeb, siis EKTL-is istusin ma sama mätta otsas ja nägin küll sama pilti, kuid seal olid teised varjud ja toonid, luues sarnase vaatepildi, kuid kergete erinevustega . Samad eesmärgid – erinevad visioonid. Just erinevate vaadete nägemise kogemus ongi minu arvates see, mille pärast tasub praktikale minna – ja see on ka põhjus, miks ma EKTL-i läksin.

Mida tööl tegema pidid? Millised olid sinu tööülesanded?

Praktika alguses sain EKTL-le oluliste teemade seast valida, millele soovin keskenduda. Analüüsisin kaitsetööstuse ettevõtete majandustulemusi, külastasin EKTL-i liikmeid, uurisin teiste riikide kaitsetööstusi ja palju muud huvitavat. Siiski võtsin ma kõik mulle antud ülesanded vastu ja küsisin neid tihtipeale ise juurde. Võibolla kõige huvitavam oli minu jaoks kodumaise kaitsetööstusettevõtete majandustegevuse analüüs. Analüüsi tulemusena selgus, et nüüdsest on kaitsetööstus kasvanud märkimisväärselt ja ainuüksi eksporti tehakse rohkem kui 100 miljoni euro eest. Sellega koos oli ka ettevõtete külastus, mis näitas, et Eestis tehtavad kaitsetööstuse tooted on väga muljetavaldavad. Kohvi ma valama ei pidanud – selle jaoks oli meil masin.

Kas ja miks soovitad sinna minna?

Ma arvan, et see siiski sõltub sellest, kuhu lugeja ise tahab lõpuks jõuda. Kui kaitsesektor huvi pakub, siis EKTL on kindlasti koht, kuhu tasub võimaluse ja huvi korral praktikale minna. Sealt on võimalik saada väärtuslikku arusaama riigikaitsest ja seda toetavatest ettevõtetest, kelle ettevõtmised, tooted ja teenused tegelikult toetavad riigikaitset ning moodustavad selge osise kollektiivsest riigikaitsest. Kindlasti andis see hea arusaama sellest, kuidas ettevõtjad sinna pilti sobituvad ja mida see laiapõhjaline riigikaitse tegelikult tähendab. Samuti on seal töötavad kolleegid väga toetavad ja sõbralikud, vajaduse korral abistavad ja suunavad.

Kui KaM-is olles sain ma näha seda, millise mätta otsast riik kaitsevaldkonda näeb, siis EKTL-is istusin ma sama mätta otsas ja nägin küll sama pilti, kuid seal olid teised varjud ja toonid, luues sarnase vaatepildi, kuid kergete erinevustega . Samad eesmärgid – erinevad visioonid.

Mis oli sinu jaoks praktikakogemuse jooksul raske, uus või harjumatu?

Otseselt midagi keerulist ei olnud. Võibolla kõige harjumatum (positiivses võtmes) oli see usaldus, mis minu vastu üles näidati. Kui varasema töökogemuse pealt suhtutakse alguses praktikandi võimetesse skeptiliselt ja rakendatakse suuremat kontrolli tema tegevustesse ja tulemustesse – ja seda mitte negatiivselt, sest usalduse ehitamine ja tundmaõppimine on loogiline osa praktikast – siis EKTL-is praktikal olles oli risti vastupidi. Anti selge vastutusvaldkond ja usaldus ülesande sooritamiseks (mission command). Mulle küll väga meeldis see usaldus ja vastutus, mis mulle usaldati, kuid oli ka harjumatu, et selline vabadus anti. Ühest küljest väga šeff, et praktikanti algusest peale juba niimoodi usaldatakse, teisest küljest ka hirmutav. Eriti kui pole varasemalt sellise usalduse osaliseks nii kiiresti saanud. Ühtlasi teine positiivne omadus EKTL-i puhul oli see, et tööd oli võimalik teha rongis, kodus ja koolis (viimast ma muidugi ei praktiseerinud). Peaasi oli siiski see, et töö tähtajaks tehtud saab ja kvaliteetne on. Eesmärk ja soovitud tulemus oli ette öeldud, lähenemine ja meetodid olid minu valida. Siinkohal tulid ka ülikoolis õpitud oskused kasuks.

Kas Sa näed oma tulevikku kuidagi selle asutuse või institutsiooniga seotuna?

Kas just täpselt EKTL-iga, seda ma ei oska prognoosida – eks elu näitab, kuhu fortuuna mind viib. Kindlasti tahaksin ma selles valdkonnas tegeleda ja aja jooksul on see huvi valdkonna vastu järjepidevalt kasvanud; see on midagi, mis paneb mul silma särama ja pumpab adrenaliini üles. EKTL-ist saadud kogemus lisas kindlasti huvi ja tahet selle valdkonnaga tegeleda. 

Kas sulle tehti pakkumine ka edasiseks koostööks?

Korra käis läbi jutt jätkata seal kosmosevaldkonda arendava inimesena, kuid kõrghariduse puudumise tõttu ja tulevase teenistuse tõttu Kaitseväes jäi see mõte katki. Kuna inimest oli kiiruga vaja, siis ei olnud mul võimalik jätkata. 

Kirjelda mõnda huvitavat või erilist kogemust, mida praktika jooksul kogesid.

Ma usun, et kõige huvitavam ja kohati ka kõige humoorikam seik oli see, kui me käisime ettevõtetega kohtumas ja tutvustasime ennast. Kuna ma suur asjapulk praktikandina ei olnud, siis ei vaadatud ka minu poole väga tihti. Küll aga hakkasid pilgud minu peale tihedamalt langema, siis kui tutvustamisring jõudis minu juurde ja räägiti minu varasemast taustast KaM-i praktikandina. Olgugi et olin KaM-i praktikal käinud, ei muutnud see mind minu arvates sugugi tähtsamaks meheks, sest mul oli pigem pealtvaataja roll. Küll aga oli siiski naljakas näha, kuidas need pilgud olid peale antud tutvustust kordades rohkem suunatud minu peale. Tundub, et selle koha nimi, kus sa enda praktikat sooritad, siiski mingil määral  loeb. Teine põnev kogemus oli see, kui mul õnnestus väisata kindral Andrè Lanata (NATO ACT) visiiti Eestisse. Visiidi raames külastas kindral koos kaitseväejuhataja kindralleitnant Martin Heremiga Milrem Roboticsit, kus oli juttu robotite integreerimisest kaitsevõimesse. Kuna ma polnud kunagi varem nii suures ja kõrgetasemelises visiidis osalenud, siis see oli väga hariv kogemus.

Comments
Share
Poliitikalabor

Leave a reply